Müürileht

Oligarhiast on harjutud rääkima Venemaa või Pärsia lahe riikide näitel, kuid see valitsemisvorm võib ajada juuri väga edukalt ka demokraatlikeks peetud süsteemides. Selle parimaks näiteks on Ameerika Ühendriikide viimatised valimised.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord valgustame, mida kujutab endast pärast Trumpi valimisvõitu Ameerikas laineid lööma hakanud 4B liikumine.

Eesti avalikkuses Iisraeli-Palestiina konflikti ümber lahvatanud arutelud panevad küsima, mida tähendab terrorism ning kellele ja kuidas rakenduvad inimõigused.

Saksa arstidel oli oluline roll natside biomeditsiinilise visiooni elluviimisel holokausti ajal. Selles tervendaja ja tapja paradoksis oli lisaks antisemiitlikele eelsoodumustele oma osa ka psühholoogilistel toimetulekumehhanismidel, sealjuures „kahekordistumisel”. Kahekordistumist võib näha kui kohanemise tehnikat, mis siiski ei põhjenda täielikult arstide osalemist natside genotsiidis.

Kremli nõudmistest NATOle ja Ameerika Ühendriikidele kumab läbi aastaid tagasi sõnastatud narratiiv 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist, mille tagajärgi püüab Putini-Venemaa aina kurjemalt likvideerida.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (07.03–21.03) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks muutused Hongkongi võimustruktuuris ja uued poliittuuled Saksamaal.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (14.02–28.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu Ukraina oligarh Medvetšukist, Kreeka ülikoolide asüüliseaduse tühistamisest, Lukašenka ja Putini kõnelustest Sotšis ja Nord Stream 2-st.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab seekord kokku kahe möödunud nädala (31.01–14.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks riigipööre Myanmaris, Venemaa ja Euroopa Liidu jäised suhted, ajakirjandusvabaduse kadumine Ungaris ja Türgi tudengite protestid.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab seekord kokku kuue möödunud nädala (20.12–31.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks Donald Trumpi narratiivid, võimu ja vaimu suhted USAs ja Sloveenias, Matzneffi afäär ning revolutsioon Prantsuse kirjanduseliidis.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (06.12–20.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu India rahvusliku partei kodakondsuse seadusest, Pariisi kliimaleppe viie aasta möödumisest, Mägi-Karabahhi sõjakuritegudest ja mari keele assimileerumisest sügaval Venemaal.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (22.11–06.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks Etioopia kodusõda, sõjakuriteod okupeeritud Palestiina aladel, Ungari poliitiku silmakirjalikkus, ühe sondi edukas rännak ja Kanaari saarte sisseränne.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (08.11–22.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral on teemaks uude kriisi paisatud Euroopa Liit, Erdoğani provokatiivne visiit Põhja-Küprosele, ajalooline valimisvõit Moldovas ja palju muud.