Maailm
Sotsiaaldemokraatia kui uus radikaalsus
Radikaalseks tembeldatud Kreeka võimupartei programmiliste seisukohtadega tutvudes näeme, kuidas neoliberaalne Euroopa on klassikalised sotsiaaldemokraatlikud põhimõtted ära põlanud. Ometi on Syriza esiletõus poliitspektri vasaktiivale toonud uut hingamist, mida on järjest raskem ignoreerida ja marginaliseerida.
Kuidas ma olin neokolonialist
Arengukoostöö oma ideaalversioonis võiks olla küll kasulik mõlemale riigile, kuid selle põhiliseks eesmärgiks peaks jääma vaesema riigi arengu toetamine, mitte rikkama riigi majanduslikud või poliitilised huvid, mille tõttu sihtriik tegelikult destabiliseerub.
Unistus demokraatiast ehk Venemaa lappimata armid
Üheksakümnendad on periood, mida peetakse määravaks kümnendiks Venemaa ja lääneriikide suhete kujunemisel. Külm sõda oli lõppenud, Venemaa oli öelnud lahti kommunismist ning tundus, et loodud olid kõik tingimused Venemaa muutumiseks läänelikuks demokraatlikuks ühiskonnaks.
Naised – kasutamata potentsiaal julgeolekus?
Seadusemuudatus, mis kohustab Norras ka naisi ajateenistust läbima, võib seni pigem seitsme maa ja mere taha jääva naiste ajateenistuse teema ka Eesti jaoks üha aktuaalsemaks muuta.
Meie ajastu kangelane
Ühed nimetavad Edward Snowdenit prohvetiks, teised reeturiks. Esimesed meelitavad teda Nobeli rahuauhinnaga, teised ähvardavad vangistusega Guantánamos. Ta on mees ilma kodumaa ja kehata, simulaakrum. Ta on postmodernne inimene.
Kas kliimapagulased vajavad kaitset?
Ekstreemsed ja muutuvad kliimaolud soodustavad inimeste ebakindlust ning nende vastuvõtlikkust ka poliitilistele võimumängudele. Pagulasteema puhul on seni vähe kliimaküsimusi käsitletud, mis võimaldaks ometi suuremaid probleeme leevendada, kui mitte isegi ennetada nende tekkimist.
Kas punane draakon muutub roheliseks?
Märkimisväärsete keskkonnakahjude taustal viimastel kümnenditel püstloodis kasvanud majandusega Hiina on globaalse kliimakokkuleppe saavutamisel võtmeriik. Hiina valitsus on hakanud tegema arglikke samme rohelisema tuleviku suunas, kuid võetud kurss on habras.
Pikkade käte öö
Semiootik ja poliitik Mihhail Lotman avaldas aastavahetuseöö Kölni sündmuste järel oma blogis arutluse, kuidas maailmas järjest süvenevale põgenikeprobleemile Eestis adekvaatselt reageerida. Lotman leiab, et nii kohalikel kui sisserändajatel tuleb vastastikku teineteise kultuurieripärasid tundma õppida, et ennetada sarnaseid kuritegusid siin.
Paavst Franciscuse mitu nägu
Peale selle, et paavst Franciscus paistab silma aktiivse Twitteri kasutajana ning on kaasa teinud rokkalbumil, erineb ta meie ettekujutusest ühest katoliiklikust kirikupeast veel nii mõnelgi viisil.
Kultuurisõjas vaherahu sõlminud isepäine reformaator
Paavst Franciscuse sümboolsed žestid ja kultuurisõja doktriini hülgav retoorika on süstinud paljudesse lootust, et temast saab tõeline reformaator, kes viib Vatikani lõpuks 21. sajandisse.
Noored – protestide ja revolutsioonide peategelased
Praegune põgenikekriis on noore mehe nägu. Mitte seepärast, et fotodelt vaataksid vastu täisjõus noormehed, vaid põhjusel, et islamifundamentalismi levik Lähis-Idas on demograafilise plahvatuse tagajärg. Araabia kevad ning ISIS on ühe mündi kaks külge.
Berliinis elavad eestlased kogusid Süüria sõjapagulastele annetusi
Pühapäeval, kui Tallinnas koguneti Vabaduse väljakule „Sõbraliku Eesti” kontserdile, korraldasid Berliinis elavad eestlased omaalgatusliku sõbraliku Eesti aktsiooni ning kogusid Berliini jõudnud pagulastele kokku vajalikke tarbeesemeid.