Müürileht

Iseendast brändi tegemine kõlab nagu oma aja peremehest diginomaadi unistus, aga mis saab siis, kui bränd, mida on aastaid ehitatud, inimteguri tõttu lagunema hakkab? 

Kaubanduslikud teadaanded vallutasid esmalt leheveerud, siis linnatänavad, seejärel tele- ja raadioeetri, ujutasid üle interneti, tegid võimalikuks tähelepanumajanduse õitsengu ning parasiteerivad nüüd meie alateadvuses. Kas on üldse võimalik kujutada ette elu ilma reklaamita?

Uus aasta on juba mõnda aega kohal ja kõigi kindlasti palavalt oodatud Müürilehe möödunud aasta kokkuvõtegi nüüd teie ees! Nähtavasti huvitasid 2023. issanda aastal Müürilehe veebiväljaande lugejaid eelkõige teravad (kultuuri)teemad, aga ka ööelu nii ajaloolisest kui ka turvalisuse perspektiivist, vägivald, tüünemad vs. tõsisemad persooniintervjuud jne.

Kes oleks osanud arvata, et ühe riigiraadio programmimuutused ajavad inimesed barrikaadidele. Õhtuse vööndi kuulajate ja muusikaavalikkuse armastust Raadio 2 vastu aga alahinnati. Mõningaid mõtteid.

Müürilehe kultuuritoimetaja küsib kümme otsest küsimust, mida kirjutades kaaluda.

Viieteistaastaseks saamise puhul võtsime ette Müürilehe esikaaned läbi aja. Lappasime arhiive, kolasime asjaosaliste mälukoridorides ja märkisime verstaposte.

Sünnipäeva puhul palub Müürilehe toimetus lugejatelt luba nostalgiaradadel ekslevaks jutuajamiseks, mille käigus räägitakse ka säärastel igavikulistel teemadel nagu pangaorjus, meediumite üleküllus, tasuta töötamine ja läbipõlemine.

2022. issanda aasta hakkab otsi kokku tõmbama, mis on teatavasti alati hea ettekääne igasugusteks kokkuvõteteks. Nii vaatame meiegi, mis artikleid loeti Müürilehe veebist lõppeval aastal kõige suurema huviga. Järgneb aasta esikümme.

Faktikontroll on hea näide kiirest ja seetõttu ka ebapiisavast lahendusest probleemile, mille juured ulatuvad palju sügavamale ajakirjanduse ja avaliku ruumi toimimisloogikasse.

Ukraina sõda muutis Kremli jutupunktide edastamise Eestis senisest keerulisemaks. Eesti inforuumi kvaliteedi parandamiseks ja meie riikliku iseolemise tugevdamiseks ei piisa pelgalt Kremli inforelvana kasutatavate telekanalite keelustamisest. Selleks tuleb astuda otsustav samm riigikogu erakondadel, et sõnastada ja hakata levitama Eesti riiklikest huvidest lähtuvaid narratiive.

Kirg Ida-Euroopa kultuuri vastu võib tärgata pealiskaudsetest sammudest, kuid nende astumisel ootab avastamist palju komplekssem ja värviküllasem maailm, nagu arvab endiste idabloki riikide kultuurielu kajastava väljaande The Calvert Journal peatoimetaja.

2021. issanda aastal huvitasid Müürilehe lugejaid nähtavasti enim teravad teemad – klikiti vaktsineerimist puudutavatel lehelugudel ja päevakajalistel intervjuudel, aga kõnetasid ka käsitöö, keskkonnaharidus, Zavood ja „OP”.