Müürileht

ENSVs ilmunud ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus annab ülevaate väärikatest töölistest, kes seisid tehnoloogia arengu taga.

Lehetoimetus on kummaline keskkond, kus konveierilindi taha on pandud tööle tundliku organismiga loomeinimesed, kes näitavad ajasurvega kohanemiseks üles märkimisväärset loomingulisust.

Infoühiskonnale omane aja tihenemine ning meedia klikkidel baseeruv äriloogika on muutnud aeglase ajakirjanduse haruldaseks tooteks. Kas professionaalselt meedialt kiiruse eelise röövinud tehnoloogia laialdane levik toob kaasa suunamuutuse?

Aastal 2017 loeti Müürilehest nii surmast kui pendelrändest, nii seksist kui hipisaare seiklustest. Toome siinkohal artiklite TOP10 juhuslikus järjekorras.

Kohe-varsti ilmuva Müürilehe arengumaade numbri soojenduseks viskab Maia Tammjärv kiire pilgu kodumaistele Aafrika-uudistele ning tõdeb, et künnist kipuvad ületavad pigem kurioossed seigad. Kas see ütleb midagi Aafrika või Eesti meedia kohta?

Meesteajakiri FHM jõudis oma 31 eluaasta jooksul põigata läbi ka Eestist. Ajakirja endised toimetajad räägivad, millisele mehele FHMi tehti ning kas käsitletud teemad oleksid relevantsed ka praegu.

Veebiportaale sirvides võib jääda mulje, et maailma raputavad iga päev erakordsed sündmused, samas kui mitmetahulised probleemid on orbiidilt kadunud. Info üleküllus paneb ka häältejahil poliitikuid uutmoodi käituma.

Roald Johannsoni juhitav saade viib televaataja kohtadesse, kuhu nad ise ei satu, ja teeb tuttavaks inimestega, kellega nad muidu iial ei kohtu. Näeme nii elatisvõlglasi, NATO sõdureid kui ka end teleekraanil süstivaid narkomaane.

Rändamine ja hargmaine eluviis pole Ryanairi-põlvkonna jaoks juba ammu seotud pelgalt majanduslike teguritega. Praeguseks on migratsioon osalt elustiilivalik, mida tõukavad tagant meedia ja sotsiaalvõrgustikud.

Huumoriprogramm teles keskendub peamiselt vaid meelelahutuslikule koguperehuumorile ning ühiskonnakriitilist satiiri kohtab harva. Kus on meie aja huumori enfant terrible’d, kel jaguks söakust võtta pilke alla ka nähtusi, mille järele januneb pealekasvav telepublik?

Maaja peatoimetaja suhtumisest Euroopa Liitu ja Angela Merkelisse tehti hiljuti juttu juba Eesti Ekspressis. Tuudur-Jaan Rekkor aga vaatleb küsimust Maaja ideoloogiast veelgi laiemalt, ära on toodud mahlakaid tekstikohti Maaja veergudelt, selle peatoimetaja meilidest ning ka prokuratuuri hinnangutest.

Eesti ajakirjanduses kajastatakse lähisuhtevägivalla problemaatikat tihtipeale emotsionaalsete trilleritena või siis paratamatu ilmastikunähtusena, mis lihtsalt esineb.