Müürileht

Müürilehe toimetus intervjueeris kaheksat inimest, kes puutuvad oma ametis sagedasti kokku surmaga. Surm on eksistentsi loomulik osa, aga sellest rääkimine ja sellele otsa vaatamine on enamasti seotud negatiivsete emotsioonide, tabude ja tumedusega. Seetõttu soovisimegi teada, kuidas suhestuvad surma ja seda ümbritseva kultuuriga inimesed, kelle jaoks see on igapäev.

Narratiiv, mis taandab Kamala Harrise kaotuse tema soole, pelgalt ei varjuta tõelisi põhjuseid, miks Demokraatliku Partei korporatiivne agenda ei suutnud valijaid veenda, vaid kahjustab tõsiselt naispoliitikuid üle kogu maailma.

Sotsiaalmeedia profiilid, mis elavad üle meie surma, on meie lähedastele ja sõpradele oluliseks mõttekohaks. Mida teha lahkunust alles jäänud kontodega? Kas ja kuidas väljendada leina sotsiaalmeedias, mis on korraga isiklik ja väga avalik? Kas surnud inimest on üldse viisakas oma sõbralistist kustutada?

Eutanaasiast võib ja tulekski rääkida, kuid enne oleks vaja leida lahendus mitmele olulisele küsimusele, nagu palliatiivravi ja hospiitsinduse kättesaadavus, aga vältida ei tohiks elulõpu jutuajamisi.

Kuidas suhtuksime surijasse siis, kui vaataksime asja pilguga, et see on praegu ta viimane pingutus? Et ta on elanud oma elu ära ja nüüd on käes viimane üleminek, mis on sama suur ja tähtis kui sünd?

Esimene samm surma tõsisemalt võtmise suunas ongi küllap alustada jutuajamistega ja kutsuda surmatont laua taha istuma.

Kuidas analüüsida töö- ja  võimusuhteid globaliseerunud maailmas olukorras, kus klassi mõiste ja selle kaudu ühiskonnagruppide vastandamine on oma populaarsuse kaotanud?

Kas keelekasutus ütleb midagi meie klassikuuluvuse kohta? Või kas klassikuuluvus dikteerib meie keelt? Kuidas aga uurida klassi ja keele seoseid minevikus ja tänapäeval?

Mida tähendab tööst võõrandumine? Kuidas taaskehtestab ennast tööideoloogia? Mismoodi pääseb tööline teda rõhuva süsteemi hammasrataste vahelt? Mida kujutab endast ökomarksism?

Gentrifikatsioon ehk väljatõrjumine avaldub Eestis eelkõige taskukohaste teenuste kadumises. On kindlad sammud, millega seda ohjata ning luua kvaliteetseid kättesaadavaid elamispindu, mis vähendavad klassilõhesid.

McDonald’si Twitteri konto, toidupoodide lahingud ja Eestlaste Kolmnurk – võtame ette sotsiaalmeedia fenomenid, TikToki live’id, suunamudijad ja meemid ning vaatame, kuidas avaldub klassi kontseptsioon ühiskonna (kõver)peeglis – (Eesti) sotsiaalmeedias.

Kolm stseeni esimese Eesti elust, mis näitavad, et ka edasijõudnud pole tegelikult kohale jõudnud, sest hea elu sümbolid on vahepeal ümber defineeritud.