
Sotsiaalia

Võrdsuspoliitikaprogramm 2035 ehk Võimalused võrdsemaks
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Selleks et diskussioon väljuks harjumuspärase nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsmel organisatsioonil ja nende esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi.

Vaimse tervise programm 2035 ehk Tõenduspõhiselt heaoluni
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Poliitikasoovitusi vaimse tervise edendamiseks jagavad Ott Oja ja Triin Peterson Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonist VATEK.

Päevakommentaar: Parveli lapsed
Erakond Isamaa poolt ellu kutsutud reformid ja ettepanekud meenutavad liigagi palju Viktor Orbáni valitsuse rahvastikupoliitikat.

Julgeolekuprogramm 2035 ehk Tahaks riiki, mille nimel elada, mitte surra
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Julgeolekupoliitikast aastal 2035 kirjutab Kadi Viik Feministeeriumist.

Keskkonnaprogramm 2035 ehk 12 sammu uue ökoloogilise poliitika suunas
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.

Kiirkohting: Kristiina Alliksaar
Reedel, 13. jaanuaril korraldab Eesti Teatri Agentuur teemapäeva „teater | ligipääsetavus”. Võtsime selle puhul hõlmast kinni Vanemuise teatrijuhilt Kristiina Alliksaarelt, kes tutvustab teemapäeval Ugala ja Vanemuise teatrite samme ligipääsetavuse suunas.

Inimõiguste programm 2035 ehk Kui invatualeti võti polekski enam Selveri infoletis?
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Inimõigustest aastal 2035 kirjutab Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskusest.

Arvutiklassis peaks vältima olukordi, kus ainult poisid saavad särada. Intervjuu Birgy Lorenziga
TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur Birgy Lorenz suudab innustuda paljust ja innustada paljusid. Ta valutab südant informaatika õppe ja Eesti IT tuleviku pärast ning otsib kirglikult viise, kuidas tüdrukuid ja naisi küberturvalisuse ja IT juurde meelitada. Ja nagu mõnes telepoes öeldakse – see pole veel kõik!

Juhtkiri: Kõik läheb palju hullemaks, kõik läheb palju paremaks
Pikas ajaloolises plaanis pole kõik ümberringi sündiv kuigi eriline. See kõik tuleb ja läheb jälle, võtab uue kuju ja ilmub justkui eikusagilt, kaob sama kiirelt, kui tuli, jääb talveunne, ärkab taas.

Müürilehe loetuimad artiklid 2022. aastal
2022. issanda aasta hakkab otsi kokku tõmbama, mis on teatavasti alati hea ettekääne igasugusteks kokkuvõteteks. Nii vaatame meiegi, mis artikleid loeti Müürilehe veebist lõppeval aastal kõige suurema huviga. Järgneb aasta esikümme.

Hent Kalmo: Riigipeavajadusest
Iga kuju püstitatakse vist selleks, et see tooks möödakäijale midagi mõttesse. Küllap on nii ka Konstantin Pätsi skulptuuriga, mis on Tallinnas juba paar kuud vaatamiseks väljas olnud. Ometi toob see mõttesse peamiselt ikka küsimuse, miks ja kellele seda õieti vaja on.

Iseenda ja oma eluga rahul olevast inimesest reeglina ei saa sõltlast. Intervjuu Lauri Pihkvaga
Sellest, miks me teeme asju, mis ei ole meile head, kui paratamatu on Eesti alkoholikultuur, miks on lihtsam karjaga ühte sammu käia kui sellest eristuda ja kuidas (mitte) aidata lähedast.