Müürileht

Milline lugemisvara on noorele sotsialistile või anarhistile teed näidanud? Koondasime kokku noori Eesti vasakpoolseid portreteeriva loo jaoks tehtud intervjuudes mainitud lektüüri.

Iga nelja aasta tagant korduv mikropoliitiline spordisündmus ehk jalgpalli maailmameistrivõistlused on täies hoos ning staadionid ja teleriesised täis fänne. Seal ei ole aga kunagi endale siiralt eetilisi eesmärke seatud.

Ingliskeelses inforuumis ja vabas (loe: neoliberaalses) Eestis meemikultuuri kukil üles kasvanud noored vasakpoolsed on olemas. Jah, päriselt! Võrreldes meie varasemate anarhistlike või sotsialistlike ettevõtmistega kummitavad neid aga isoleeritus, visioonipuudus ja nõrk side kohalike probleemidega.

Juba mõne päeva pärast kogunevad sajad miljonid jalgpallijanulised ja isegi need, keda see mäng muul ajal külmaks jätab (kaasa arvatud mina), ekraanide ette, et saada osa Kataris toimuvast jalgpalli MMist.

Kas Euroopa üks kõige kiiremini autostuv riik peaks jagama oma riigieelarvest heldelt miljoneid spordialale, mis propageerib fossiilkütuste pillavat kasutamist ja autokeskset elustiili?

Viimase paari päeva jooksul on kõik Eesti meediaväljaanded ja -kanalid hakanud taas lahkelt broneerima suuremat kõlapinda ühele radikaalsele ja inimvaenulikule sihtasutusele ning ühele radikaalsele ja inimvaenulikule erakonnale.

Automaksust rääkimine mõjub maasturiusku eestlasele punase rätikuna. Autodega kaasnevad kulud taristule, tervishoiule ja keskkonnale ei võimalda seda diskussiooni aga enam vältida.

Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid.

Müürilehe autonumber analüüsib meie suhet autodega. Mis teeb selle suhte nii eriliseks, nii vastupandamatuks? Mis seisab meie rallisõltuvuse taga ja mis ettekäändeid me endale toome, et mitte autoga sõitmist vähendada?

Nädal aega tagasi šokeerisid liikumise Just Stop Oil aktivistid maailma, kui nad viskasid van Gogh’ maali „Päevalilled” katteklaasile purgisuppi. Mis sõnumit kannab aga akti kajastus?

Vahtimine, vaatamine, jõllitamine on näide ühest soolise ja seksuaalse ahistamise vormist, mis jääb tihti oma ambivalentsuse ja mittekehalisuse tõttu kahe silma vahele. Selle tegevuse objektiks olemist peetakse sageli komplimendiks, kuigi need tunded, mis objektina tekivad, sarnanevad teiste ahistamisvormide tulemusel kogetud tunnetega, mida me üldjoontes enam meeldivateks ei pea.

Abielu on jätkuvalt ülimalt populaarne. Kaasad saavad aga ühel hetkel siiski asjale kriipsu peale tõmmata ja püha ühenduse lõpetada. Abielude ja lahutuste ajalugu on hõrk ning heidab valgust nii majandusele, sugudevahelistele suhetele kui ka, üllatus-üllatus, armastusele endale.