
Sotsiaalia

Seitse aastat pagulaskriisist – Euroopa uue tasakaalupunkti otsingul
Euroopa välispiiridel käib vilgas elu: maismaal töötavad ekskavaatorid ja segumasinad, õhus surisevad droonid ning vees kõlavad hoiatuslasud. Kas nõnda ehitatakse kindlust või parandatakse naiivsusest tehtud vigu?

Kuidas lisada ühistulisele energiatootmisele särtsu?
Tugevnenud energiajulgeolek, rohelisem elukeskkond, kiirem regionaalareng, võrdsem ühiskond – kogukondlikule energiatootmisele panustades võiksime tabada mitu kärbest ühe hoobiga.

5 piiriutoopiat 21. sajandisse
Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Selleks pöördusime viie eesti inimese poole ja esitasime neile ühe küsimuse: kas ja kuidas toimiksid geograafilised piirid ideaalses maailmas?

5 piiriutoopiat: Joosep Tiks
Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Joosep Tiks, paberites tuhlaja ja soe suhtleja, jagab siin enda oma.

5 piiriutoopiat: Hent Kalmo
Miks ei võiks inimesed oma elamist korraldada nõnda, et metsloomadel on kõikjal mitte üksnes läbikäigu-, vaid ka kaasasustamisõigus, küsib Hent Kalmo, osalusvaatleja.

Kriisikool: kuus kuud hiljem
Need, kes sõja alguses esimestena ukrainlastele nii seal kui ka Eestis appi tõttasid, on töötanud nüüdseks kuid väsimuse ja väljakutsete kiuste. Mida nad õppinud on?

5 piiriutoopiat: Kaimai Kuldkepp
Kui oleme nõus loobuma omamisest, võib ajast saada ühiskonna suurim võrdsustaja, kirjutab Kaimai Kuldkepp, feminist ja keskkonnaaktivist.

5 piiriutoopiat: Henri Holtsmeier
Ideaalses maailmas otsime me aktiivselt võidad-võidan-lahendusi. Ka niisuguseid, mis ei pruugi meie esmaseid huve kõige paremini teenida, arvab Henri Holtsmeier, aednik-aktivist.

Kas see ongi euroopalik empaatia?
Kui Ukraina põgenikele avas Euroopa oma uksed ja südamed, siis Aafrikast või Lähis-Idast pärit migrandid peavad siiani leppima telklaagrite, lutikate, tarade, rutiinsete kinnipidamiste ja lõputu ootamisega. See ongi Euroopa Willkommenskultur.

5 piiriutoopiat: Eeva Kesküla
Aeglane piiritus tähendaks vähest lendamist, austust konteksti vastu, aga ka julgust igatseda sinna, kus hing on rõõmsam, arvab Eeva Kesküla, poole kohaga akadeemiline nomaad.

Keelearendus kui elevant värvipoes
Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKIs – n-ö kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist, segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude tulvale.

Juhtkiri: Piiride nihutamise aasta
Koroonapandeemia ja käimasolev sõda on nihutanud viimase paari aastaga piire, mida me pikalt stabiilseks pidasime.