Müürileht

Automaksust rääkimine mõjub maasturiusku eestlasele punase rätikuna. Autodega kaasnevad kulud taristule, tervishoiule ja keskkonnale ei võimalda seda diskussiooni aga enam vältida.

Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid.

Müürilehe autonumber analüüsib meie suhet autodega. Mis teeb selle suhte nii eriliseks, nii vastupandamatuks? Mis seisab meie rallisõltuvuse taga ja mis ettekäändeid me endale toome, et mitte autoga sõitmist vähendada?

Nädal aega tagasi šokeerisid liikumise Just Stop Oil aktivistid maailma, kui nad viskasid van Gogh’ maali „Päevalilled” katteklaasile purgisuppi. Mis sõnumit kannab aga akti kajastus?

Vahtimine, vaatamine, jõllitamine on näide ühest soolise ja seksuaalse ahistamise vormist, mis jääb tihti oma ambivalentsuse ja mittekehalisuse tõttu kahe silma vahele. Selle tegevuse objektiks olemist peetakse sageli komplimendiks, kuigi need tunded, mis objektina tekivad, sarnanevad teiste ahistamisvormide tulemusel kogetud tunnetega, mida me üldjoontes enam meeldivateks ei pea.

Abielu on jätkuvalt ülimalt populaarne. Kaasad saavad aga ühel hetkel siiski asjale kriipsu peale tõmmata ja püha ühenduse lõpetada. Abielude ja lahutuste ajalugu on hõrk ning heidab valgust nii majandusele, sugudevahelistele suhetele kui ka, üllatus-üllatus, armastusele endale.

Euroopa välispiiridel käib vilgas elu: maismaal töötavad ekskavaatorid ja segumasinad, õhus surisevad droonid ning vees kõlavad hoiatuslasud. Kas nõnda ehitatakse kindlust või parandatakse naiivsusest tehtud vigu?

Tugevnenud energiajulgeolek, rohelisem elukeskkond, kiirem regionaalareng, võrdsem ühiskond – kogukondlikule energiatootmisele panustades võiksime tabada mitu kärbest ühe hoobiga.

Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Selleks pöördusime viie eesti inimese poole ja esitasime neile ühe küsimuse: kas ja kuidas toimiksid geograafilised piirid ideaalses maailmas?

Vajame aheneva kujutlusvõimega olevikus julgeid visioone, mis aitaksid suunda seada. Joosep Tiks, paberites tuhlaja ja soe suhtleja, jagab siin enda oma.

Miks ei võiks inimesed oma elamist korraldada nõnda, et metsloomadel on kõikjal mitte üksnes läbikäigu-, vaid ka kaasasustamisõigus, küsib Hent Kalmo, osalusvaatleja.

Need, kes sõja alguses esimestena ukrainlastele nii seal kui ka Eestis appi tõttasid, on töötanud nüüdseks kuid väsimuse ja väljakutsete kiuste. Mida nad õppinud on?