
Sotsiaalia

Menopaus võiks olla parim aeg su elus
Olgugi et menopaus puudutab suurt osa elanikkonnast, katab seda siiani saladusloor ja selle ümber on hunnik tabusid. Nüüd, kui julgeme rääkida avatumalt nii seksist, päevadest kui ka sünnitamisest, on ka aeg päris vestluseks menopausi teemal.

Päevakommentaar: Ma ei taha enam kõrvalosatäitja olla. Värsked Eesti mängufilmid anno 2022
Nagu Vändrast saelaudu, tuleb ka alanud hooajal Eesti tootjatelt ainult selliseid mängufilme, mille keskmes on meeste lood. Üleilmsetel filmifestivalidel võidavad aga auhindu filmid, mis raputavad seda normi. Millal meil maskuliinset status quo’d kõigutama hakatakse?

Kliimakogu jahutab ühiskondlikke pingeid
Kuum kliima ja elurikkuse kadu eeldavad avalikult sektorilt senisest kiiremaid, laiema toetuspinna ja pikemaajalise vinnaga otsuseid. Selliste otsuste tegemisel võib kaasata poliitikakujundamisse arutleva miniavalikkuse ehk praktika, mida tuntakse Eestis rahvakogu nime all.

Päevakommentaar: Vaimuvaene säästupoliitika
Üsnagi vaimuvaeste ja lihtsalt saavutatavate säästumeetmete kõrval on Euroopa otsimas uut süstalt, mis aitaks katta seniseid tootmis- ja tarbimisvajadusi, pikendades niimoodi saastava tehnoloogia kasutusaega.

Kui „suht normist” saab „iconic af” ehk Liialdamisest ühismeedias
Ilmselt on nii mõnigi sotsiaalmeedia kasutaja kohtunud väljenditega „obsessed”, „iconic af”, „bestie”, „literally dead” jne. Säärane liialdustrend on pununud endale interneti keeleruumi pesa, mille põhjuseid võib otsida nii soovist sotsiaalse kapitali kasvatamise kui ka tähelepanu järele.

Me peame kaitsma oma lapsi. Seksuaalharidusega
Kes ja kuidas peaks pakkuma lastele seksuaalharidust? See küsimus on muutunud avalikkuses ülepolitiseerituks, mistõttu tõendus- ja faktipõhised ettepanekud saavad valju hukkamõistu sihtmärgiks. Tekkinud patiseisu tõttu lisandub üha uusi seksuaalvägivalla ohvreid ja vägistajaid.

Mida on ühist eesti keelel ja hruštšovkal?
Eesti keel seostub nii mõnelegi ränkrangete reeglitega – eriti võrreldes „reeglitevaba” inglise keelega. Ometi on ka eesti keel meeldivalt kaootilisem, kui sageli arvatud, ning samuti läbib see uuenduskuure – nagu näiteks hruštšovkad tänapäeval.

Linda Kaljundi: Tankist edasi – kas arutelu ja dialoog on lubatud?
Muidugi võib öelda, et sõja ajal ei jõua, saa ega tohi pikki debatte pidada, aga kui mõistlik on öelda keeruliste, tundlike ja potentsiaalselt lõhestavate teemade puhul resoluutselt, et ei, meil ei ole teiega midagi arutada?

Juhtkiri: Kuuma eest pakku ei pääse
Müürileht on suvepuhkuselt tagasi ja alustab uut hooaega kõrgetel temperatuuridel, visates pilgu ülekuumenemisele kui füüsilisele fenomenile ja ka kujundile.

Seepärast tapeti Adamowicz – õppetunde Poola poliitikast
Eesti konservatiivsed poliitikud on aastaid imetlenud Poola ametivendade edu, suutmata ise sarnaseid tulemusi saavutada. Selle taga võib aga olla asjaolu, et Eestis puuduvad säärased keskmist kasvu valed, mida edukalt populismivankri ette rakendada.

Tervendaja ja tapja paradoks – saksa arstide osalus natsigenotsiidis
Saksa arstidel oli oluline roll natside biomeditsiinilise visiooni elluviimisel holokausti ajal. Selles tervendaja ja tapja paradoksis oli lisaks antisemiitlikele eelsoodumustele oma osa ka psühholoogilistel toimetulekumehhanismidel, sealjuures „kahekordistumisel”. Kahekordistumist võib näha kui kohanemise tehnikat, mis siiski ei põhjenda täielikult arstide osalemist natside genotsiidis.

Faktikontroll: tõe viimne bastion või ajakirjanduse mainepesu projekt
Faktikontroll on hea näide kiirest ja seetõttu ka ebapiisavast lahendusest probleemile, mille juured ulatuvad palju sügavamale ajakirjanduse ja avaliku ruumi toimimisloogikasse.