Müürileht

Kui oleme nõus loobuma omamisest, võib ajast saada ühiskonna suurim võrdsustaja, kirjutab Kaimai Kuldkepp, feminist ja keskkonnaaktivist.

Ideaalses maailmas otsime me aktiivselt võidad-võidan-lahendusi. Ka niisuguseid, mis ei pruugi meie esmaseid huve kõige paremini teenida, arvab Henri Holtsmeier, aednik-aktivist.

Kui Ukraina põgenikele avas Euroopa oma uksed ja südamed, siis Aafrikast või Lähis-Idast pärit migrandid peavad siiani leppima telklaagrite, lutikate, tarade, rutiinsete kinnipidamiste ja lõputu ootamisega. See ongi Euroopa Willkommenskultur.

Aeglane piiritus tähendaks vähest lendamist, austust konteksti vastu, aga ka julgust igatseda sinna, kus hing on rõõmsam, arvab Eeva Kesküla, poole kohaga akadeemiline nomaad.

Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKIs – n-ö kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist, segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude tulvale.

Koroonapandeemia ja käimasolev sõda on nihutanud viimase paari aastaga piire, mida me pikalt stabiilseks pidasime.

Olgugi et menopaus puudutab suurt osa elanikkonnast, katab seda siiani saladusloor ja selle ümber on hunnik tabusid. Nüüd, kui julgeme rääkida avatumalt nii seksist, päevadest kui ka sünnitamisest, on ka aeg päris vestluseks menopausi teemal.

Nagu Vändrast saelaudu, tuleb ka alanud hooajal Eesti tootjatelt ainult selliseid mängufilme, mille keskmes on meeste lood. Üleilmsetel filmifestivalidel võidavad aga auhindu filmid, mis raputavad seda normi. Millal meil maskuliinset status quo’d kõigutama hakatakse?

Kuum kliima ja elurikkuse kadu eeldavad avalikult sektorilt senisest kiiremaid, laiema toetuspinna ja pikemaajalise vinnaga otsuseid. Selliste otsuste tegemisel võib kaasata poliitikakujundamisse arutleva miniavalikkuse ehk praktika, mida tuntakse Eestis rahvakogu nime all.

Üsnagi vaimuvaeste ja lihtsalt saavutatavate säästumeetmete kõrval on Euroopa otsimas uut süstalt, mis aitaks katta seniseid tootmis- ja tarbimisvajadusi, pikendades niimoodi saastava tehnoloogia kasutusaega.

Ilmselt on nii mõnigi sotsiaalmeedia kasutaja kohtunud väljenditega „obsessed”, „iconic af”, „bestie”, „literally dead” jne. Säärane liialdustrend on pununud endale interneti keeleruumi pesa, mille põhjuseid võib otsida nii soovist sotsiaalse kapitali kasvatamise kui ka tähelepanu järele.

Kes ja kuidas peaks pakkuma lastele seksuaalharidust? See küsimus on muutunud avalikkuses ülepolitiseerituks, mistõttu tõendus- ja faktipõhised ettepanekud saavad valju hukkamõistu sihtmärgiks. Tekkinud patiseisu tõttu lisandub üha uusi seksuaalvägivalla ohvreid ja vägistajaid.