Müürileht

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (06.12–20.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu India rahvusliku partei kodakondsuse seadusest, Pariisi kliimaleppe viie aasta möödumisest, Mägi-Karabahhi sõjakuritegudest ja mari keele assimileerumisest sügaval Venemaal.

Kuigi narkootikumid on tervistkahjustavad ja Eestis ebaseaduslikud, ei takista see inimesi uimasteid tarvitamast. Narkootikumide testimine aitab tugevdada tervise arengutega tegelevate organisatsioonide tööd ning panna inimesi narkootikumide meelelahutuslikust tarbimisest loobuma.

Numbrid ja tegelikkus on pidevas armumise faasis, aga pikaajalise suhteni jõuavad harva. See kehtib ka kultuurivälja ja selle jätkusuutlikkuse kohta.

Praegu tunduvad HIV ja AIDS küllaltki kauged teemad, kuid veel nullindatel diagnoositi Eestis aastas ligi tuhat uut HI-viiruse kandjat. Eesti HIV narratiiv illustreerib, mis rolli mängivad haiguste leviku ohjeldamisel poliitika ja ühiskondlikud tõekspidamised.

Alternatiivsete ravimeetodite spekter on suur ja lai. Paraku pannakse Eestis liigagi tihti nõelravi vaktsiinivastasusega ühte patta ning häbimärgistatakse äärmuslike näidete varal kogu spektrit. Kaasneb polariseerumine, mis toetab teaduslikule meditsiinile vastanduvate hoiakute ja käitumisviiside levikut.

Neoliberaalse tervisekäsitluse kohaselt kandub vastutus oma terviseseisundi eest osaliselt inimesele endale, kuid individuaalsete arusaamadega sellest, mida oma tervise eest vastutamine tähendab, on kaasnenud vastuolulised tegevused ja reageeringud, sh vaktsiinivastasus ja alternatiivmeditsiini levik.

Kiirelt muutuvas ja mitmeti ärevust tekitavas maailmas on vaimsest tervisest saanud üks tervishoiu pikalt ignoreeritud võtmeküsimus. Pikad ravijärjekorrad, koolipsühholoogide puudus ja jätkuvalt kõrge suitsiidide arv on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad vaimse tervise kriisi.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (22.11–06.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks Etioopia kodusõda, sõjakuriteod okupeeritud Palestiina aladel, Ungari poliitiku silmakirjalikkus, ühe sondi edukas rännak ja Kanaari saarte sisseränne.

Koroonaepideemia tõestas taas, et teaduspõhised otsused on samal ajal ka poliitilised ning teaduse ja poliitika vahele selge piirjoone tõmbamine on praktikas võimatu missioon.

Vaevalt et leidub palju neid, kes lõppevat aastat taga igatsema jäävad. Juhtunud on rohkelt halbu asju ja nagu tavaks, ikka kõik korraga. Aga olgugi et rahvasuus on 2020. aasta tembeldatud üheks lähiajaloo halvimaks, juhtus tänavu siiski ka üht-teist head.

Inimõiguste eest tuleb seista päevast päeva ka siis, kui tundub, et selleteemaline sisuline debatt on ühiskonnas juba maha peetud ja murekohad selgeks vaieldud.

Miks levib muidu teadususku eestlaste seas koroonameetmetele vilistamine? Põhjuseks on nii koroonaväsimus kui ka ekspertide kriisis kannatada saanud maine.