Müürileht

Näib, et ajal, mil Eesti on tõmbunud kahte lehte ja vastasleeri kuulamise asemel laagerdutakse oma turvalises kajakambris, pole kliimakriisi eitamise puhul tegu mitte üksnes ideoloogilise konfliktiga, vaid ka feminiinsuse ja maskuliinsuse omavahelise põrkumisega. Kuna viimase juured asuvad palju sügavamal identiteedi tuumikus, on sellest pähklist tunduvalt keerukam läbi hammustada.

Eesti kirjanduse enfant terrible on leidnud endale TikToki kujul teda kõige paremini teeniva platvormi. Saage tuttavaks vandenõuteoreetik Antsuga Raplast ehk Mikk Pärnitsa soojema poolega.

Miks ei suuda liberaalsed erakonnad pakkuda uut utoopiat? Ehk on põhjus selles, et järjest vähem inimesi huvitub erakonnapoliitikasse panustamisest, mistõttu on sellest saanud keskealise võitjate põlvkonna siseasi.

Kes tõmbab eesriide taga niite, kust tulevad faktid ja kelle huvides varjatakse tõde? Sellele annab ammendava vastuse Müürilehe konspiratiivtoimetuse koostatud ainus ja tõeline vandenõude leksikon.

Ei usalda valitsust, ei usalda ka teadust ning üsna tõenäoliselt usun vandenõuteooriatesse – mul on ju kõrgharidus, ma suudan ise otsustada, mis on tõde, mis vale. Elame teadususku ühiskonnas, aga kui kauaks?

Enneolematu hulga erineva sisuga informatsiooni ristamine enneolematu globaalse kriisiga on mõjunud vandenõuteooriate juba niigi epideemilisele levikule kui väetis, mis annabki põhjust rääkida järjekordsest „salasepitsuste kuldajast”.

Raili Uibo kirjutab Feministeeriumis, miks kapist välja tulemise metafoor Eesti LGBTQ kogukonna elude kirjeldamiseks ei sobi.

“Mõtle oma peaga” suhtekorralduse, statistika ja numbrite objektiivsuse simulaakrumis on populistidel, liberaalidel ja energeetika sektoril kerge esitleda oma arvamusi kui “fakte”, rõhutades veel käega katsutavale - kõht, rahakott, töökohad. leibkonna säästud jne.

Viinerid ja sardellid vs. puuviljad ja juurikad. Kummale poole kaldub kaalukauss Eesti koolisööklates ja õpilaste hulgas ning kuidas suunata koole tervislikumate ning keskkonnasäästlikumate valikute rajale.

Seksuaalharidus peab käima ajaga kaasas ning loobuma iganenud stereotüüpidest, soonormidest ja keelekasutusest. Selleks on aga vaja toetada ja harida nii õpetajaid, vanemaid kui ka ühiskonda.

See juhtub vist Tallinnas esimest korda, et KOV valimiste eel on lisaks tavapärasele fookusele – autoteedele, lasteaedadele ja putšilubadustele Keskerakonna vastu – päevakorda tõusnud ka jalgratturite liikumisvõimaluste parandamine pealinnas.

Võimaluste aken venekeelsete koolide eesti keelele üleminekuks on avanemas – mida teha, et see reform oleks edukas?