Müürileht

On tähtsamaid väärtusi kui isiklik võim ja need tähtsamad väärtused avalduvad just praegu. Kui on üldse olukordi, kus ei ole vaja isikliku kasu pärast valitsuskriisi mahhineerida, siis see on see.

Eeldused, et naised tahavad lapsi saada, naudivad emadust tingimusteta ning tulevad sellega instinktiivselt toime, kahjustavad meid. Emadusega seotud ambivalentsus on tõenäoliselt levinum kui me arvata oskaks.

Taasiseseisvumise ajast on sööbinud eestlaste kultuurimällu ilmselt igaveseks lubadus vabaduse nimel kas või kartulikoori süüa. Nüüd, kui majanduslik surve pead tõstab, näeme, kuidas Kesk-Euroopas meie nimel sääraste raskustega ei riskita.

Ukraina sõda on käivitanud Eestis tõelise annetamisbuumi. Kuna eestlased pole varem innukalt annetanud, kuluvad marjaks ära mõned näpunäited, mis aitavad igast annetatud eurost abivajajate jaoks maksimumi välja pigistada.

Helgi Saldo retk läbi interneti(kuri)kuulsuse on sisaldanud ehedat vaimse tervise murede, identiteediküsimuste ja olmedraama jagamist aina kasvava publiku ees. Tähelepanu ei võrdu aga alati lähedusega.

On hoiakuid ja hirme, mis kanduvad edasi põlvest põlve. Lapsed ei ole siiski määratud kordama oma vanemate ja vanavanemate saatust. Alguspunkt põlvkondadeülese traumaga toimetulekuks võib olla perealbumite lehitsemine, esitades paralleelselt raskeid küsimusi ja kuulates tähelepanelikult.

Kuigi suur osa vaimse tervise teemalistest debattidest on keskendunud tervishoiuteenuste kättesaadavusele, oleks aeg hakata suurendama kogukonna rolli vaimse tervise ennetamisel ja esmaabi pakkumisel.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord vaatame, kuidas üks pealtnäha süütu praktika võib tekitada tormi veeklaasis.

Ukraina sõda muutis Kremli jutupunktide edastamise Eestis senisest keerulisemaks. Eesti inforuumi kvaliteedi parandamiseks ja meie riikliku iseolemise tugevdamiseks ei piisa pelgalt Kremli inforelvana kasutatavate telekanalite keelustamisest. Selleks tuleb astuda otsustav samm riigikogu erakondadel, et sõnastada ja hakata levitama Eesti riiklikest huvidest lähtuvaid narratiive.

Praegu Ukrainas toimuva sõja õigustuseks püüab Venemaa president tuua üha sõgedamaid traumanarratiive, mis samal ajal kisuvad lahti Ida-Euroopa vanad haavad.

24.02.2022 jääb meile kõigile küllap meelde kui Eesti Vabariigi aastapäev, mis algas nagu ei ükski teine varem – uudistega, et Venemaa on alustanud laiaulatuslikku sõjalist pealetungi Ukrainasse.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord käsitleme tunnet, mille ökokriis on endaga kaasa toonud.