Müürileht

Sotsiaalmeedia impeeriumi Meta (varem tuntud kui Facebook) viimased viis kuud on olnud ettevõtte ajaloo turbulentseimad. Triljonifirma on suutnud ületada säärased PR-skandaalid nagu Cambridge Analyticaga seonduv ja #deletefacebook, kuid kas rahumeelne kooseksisteerimine on aastal 2022 veel võimalik või on aeg leppida, et hiiglasel on lastud liiga suureks kasvada?

Iga olulise seaduse ja ühiskondliku kokkuleppe eest on tulnud võidelda, samamoodi nagu iga olulise muudatuse vastu on võideldud.

„Mina ei tee midagi, kuni mul pole summat kokku lepitud,” õpetab mu südi sõbranna Susan, kui Messengeris oma naeruväärse honorari pärast halan. Susanit peetakse ülbeks. Mõtelda, julgeb summat küsida ja siis veel tingib! Õudne jultumus küll.

2021. issanda aastal huvitasid Müürilehe lugejaid nähtavasti enim teravad teemad – klikiti vaktsineerimist puudutavatel lehelugudel ja päevakajalistel intervjuudel, aga kõnetasid ka käsitöö, keskkonnaharidus, Zavood ja „OP”.

Sooline esindatus ühiskonna- ja poliitikasaadetes on Eestis tugevalt meeste poole kreenis. Näited maailmast tõestavad, et võrdsem jaotus on võimalik, kuid selleks läheb vaja juhtkonna tasandi otsust.

Kuigi telereiting võib olla soliidne, siis tänavatel ja salongivestlustes ei hoita ETV kultuurisaatest „OP” rääkides keelt hammaste taga. Kenitlev, lage, veniv või suisa camp – silte, mida saatele lisatakse, on enam kui euro eest.

Kui viimasest põhjalikumast televiisorivaatamise ajast on möödas umbes kümme aastat, võib Eesti telemaastikul toimuv põhjustada mõnevõrra hämmingut, aga loodetavasti võimaldab see ka teatavat antropoloogilist perspektiivi.

Televisioon on läbimas digipöörde esimest arenguetappi. Oleme teel üha kasvava platvormide liidestamise ja ühiskonnaelu süveneva meediastumise poole. Selles olukorras on paslik küsida, kuidas saaks Eesti telekultuur muutuste keerises rahvuse igapäevaelu keskmesse jääda?

Hübriidmeediumite ajastul, kus on käimas üks suur tehnoloogiline svingerite pidu, kestab televisioon hübriidrünnakutest hoolimata visalt edasi.

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt.

Artikkel eesti keele olukorrast ja selle õppimise võimalustest Ida-Virumaal ilmus esmakordselt venekeelses veebiajakirjas Äkki ning on tõlgitud eesti keelde Müürilehe Ida-Viru teemanumbri raames.

Lõppeva aasta moesõnadeks on kerkinud taas kontekstitundlikud „rahvas” ja „eliit” ning see on muidugi tore. Huvitav oleks isegi teada, kelleks tahavad suureks kasvades saada praegused lasteaialapsed – kas rahvaks või eliidiks?