Müürileht

Kui viimasest põhjalikumast televiisorivaatamise ajast on möödas umbes kümme aastat, võib Eesti telemaastikul toimuv põhjustada mõnevõrra hämmingut, aga loodetavasti võimaldab see ka teatavat antropoloogilist perspektiivi.

Televisioon on läbimas digipöörde esimest arenguetappi. Oleme teel üha kasvava platvormide liidestamise ja ühiskonnaelu süveneva meediastumise poole. Selles olukorras on paslik küsida, kuidas saaks Eesti telekultuur muutuste keerises rahvuse igapäevaelu keskmesse jääda?

Hübriidmeediumite ajastul, kus on käimas üks suur tehnoloogiline svingerite pidu, kestab televisioon hübriidrünnakutest hoolimata visalt edasi.

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt.

Artikkel eesti keele olukorrast ja selle õppimise võimalustest Ida-Virumaal ilmus esmakordselt venekeelses veebiajakirjas Äkki ning on tõlgitud eesti keelde Müürilehe Ida-Viru teemanumbri raames.

Lõppeva aasta moesõnadeks on kerkinud taas kontekstitundlikud „rahvas” ja „eliit” ning see on muidugi tore. Huvitav oleks isegi teada, kelleks tahavad suureks kasvades saada praegused lasteaialapsed – kas rahvaks või eliidiks?

Ida-Virumaa ebasoodus demograafiline olukord pole ammu saladus. Selle piirkonna rahvaarv on alates 1990. aastatest pidevas vähenemises. Kui 1990. aastal elas Ida-Virumaal 220 tuhat inimest, siis tänapäeval on sellest numbrist alles 130 tuhat.

Viimastel aastatel toimunud keskkonnaministrite karusselli läbivaks jooneks on valdkonnas ebakompetentsete parteisõdurite ametisse nimetamine. See pole sugugi juhuslik, vaid näitab, kuivõrd olulisi küsimusi selle ministeeriumi haldusalas otsustatakse.

Sel nädalal tuli teade, et Poola hakkab Valgevene piirile ehitama müüri. Veel viis aastat tagasi oleks selline sõnum saanud rahvusvahelise üldsuse laialdase halvakspanu osaliseks, nagu suhtuti toona Ungari piiritõketesse või Donald Trumpi kesksesse valimislubadusse. Avatud piire nähti globaliseerunud maailma ühe tugisambana.

Ida-Virumaa on kui energeetiline pantvang, keda tuleks ja võiks sissetallatud rajalt kõrvale pöörata, aga tee haljasse rohelusse paistab olevat veel pikalt põlevkiviga sillutatud.

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Esmalt tuleb juttu sellest, mismoodi valeväited avalikkuses kinnistuvad ehk kuidas piisavalt korratud valest saab ükskord tõde.

Pandeemilises jõgiromaanis siia ja tänna väntsutatud kultuurisektor pole kultuuriministrite vahetustest mitte kui midagi võitnud. Kultuuriministri ametikohast on saanud poolvedel ollus, mis voolab kuhu juhtub.