Müürileht

Valitsus on vahetunud ja elu sotsiaalmeedias jälle üksluiseks muutunud – see annab koos pandeemia jätkumisega laialt aega igavikuliste teemadega tegelemiseks ja inimloomuse põhjatusse olemusse süüvimiseks.

Jõukad ühiskonnad kipuvad õnnetuks jääma. Esialgu paradoksaalsena näiv väide ei ole seda teps mitte, kui märgata, et jõukaks on teinud ühiskondi tihti just selline töö, millel puudub selle tegijate jaoks suurem tähendus.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab seekord kokku kahe möödunud nädala (31.01–14.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks riigipööre Myanmaris, Venemaa ja Euroopa Liidu jäised suhted, ajakirjandusvabaduse kadumine Ungaris ja Türgi tudengite protestid.

Streigiõigus Eestis ei ole maailma heldeimate ega ka piiravaimate hulgas, ometi on meil domineerinud pikalt arusaam, et töökas ja kannatlik eestlane ju ei streigi. Samas on mitmed tänapäeva tööelu enesestmõistetavad põhimõtted saavutatud just varasemate streikide tulemusel.

Kodanikupalga lubaduse taga peitub visioon õiglasemast ja vabamast ühiskonnast. Paraku keskenduvad idee eestkõnelejad ainult rehkenduse ühele poolele ja selgust meetme makromajanduslike ning poliitiliste mõjude kohta ei too ilmselt ka väiksemad katsetused.

Aleksander Tsapov kirjutab, miks peaks ETV programm viskama inimeste elutubadesse ka kultuuriradikaale, teisitimõtlejaid või marginaale, kes oma magamistoas mikrofoni korisevad.

Kuigi teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti vabakutseliste loovisikute loometoetuse skeem eesrindlik, on endiselt vastuseta küsimus, millal saavad loometööks mõeldud stipendiumid ja toetused tähenduse ka töötuskindlustus- ja pensionisüsteemis.

Kui Jüri Ratas tagasi astus, olin mina parajasti puhkusel. Õieti olin ma 13. jaanuari öösel kell 3, kui ERRi rakendus tõuketeavitusega nimetatud asjaolust märku andis, oma koduse majapidamise lage pahteldamas.

Viimastel nädalatel on inimesed püüdnud elukutselistele investoritele ja investeerimisfondidele nende enda mängus pähe teha. Nutulaulu on olnud kuulda mõlemalt poolt. Kes kellele keskmist sõrme näitab?

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab seekord kokku kuue möödunud nädala (20.12–31.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks Donald Trumpi narratiivid, võimu ja vaimu suhted USAs ja Sloveenias, Matzneffi afäär ning revolutsioon Prantsuse kirjanduseliidis.

Madis Vasseri sulest ilmus Müürilehes pikk kirjutis sellest, mida Fermi Energia tema arvates teeb ja plaanib. Kuna artiklis oli esitatud ridamisi valeväiteid, süüdistusi ja eksitavat või mujal juba ümber lükatud infot, ei pääse me selgitustööst ja oponendi vigade parandusest.

Võiks ju mõelda, et kui paariaastane Jüri Ratase teise valitsuse nimeline fopaa oleks üldse ära jäänud ja juba 2019. aasta kevadel oleks Kaja Kallas esimese naisena Eesti ajaloos valitsuse moodustanud, oleks kõik 100% paremini. Aga päris nii lihtne asi arvatavasti muidugi ei ole.