Müürileht

Viinerid ja sardellid vs. puuviljad ja juurikad. Kummale poole kaldub kaalukauss Eesti koolisööklates ja õpilaste hulgas ning kuidas suunata koole tervislikumate ning keskkonnasäästlikumate valikute rajale.

Seksuaalharidus peab käima ajaga kaasas ning loobuma iganenud stereotüüpidest, soonormidest ja keelekasutusest. Selleks on aga vaja toetada ja harida nii õpetajaid, vanemaid kui ka ühiskonda.

See juhtub vist Tallinnas esimest korda, et KOV valimiste eel on lisaks tavapärasele fookusele – autoteedele, lasteaedadele ja putšilubadustele Keskerakonna vastu – päevakorda tõusnud ka jalgratturite liikumisvõimaluste parandamine pealinnas.

Võimaluste aken venekeelsete koolide eesti keelele üleminekuks on avanemas – mida teha, et see reform oleks edukas?

Mis saab siis, kui kunagi mitte väga kauges tulevikus – näiteks paarikümne aasta pärast – on ühtaegu hästi järsku hästi palju inimesi, kes üleöö jäävad väga, väga vaeseks, veel kõvasti vaesemaks sellest, mis on praegu, mis oli nädal tagasi.

Iga neljas Eesti õpilane on kogenud omal nahal koolikiusamist. Igal neljandal Eesti elanikul on rääkida selle kohta oma lugu. Kogusime need vägagi isiklikud lood kokku, et näidata, mida koolikiusamine inimestega teeb.

Meil tasub valmistuda varakult olukorraks, kus õpetaja pole mingi kitsalt piiritletud amet, vaid roll, mida meist paljudel võib olla tarvis lühiajaliselt täita.

Ajakirjanduslikult on antud nädalat raamistanud debatt kiriku rolli üle kaasaegses ühiskonnas, mille keskmes on peapiiskop Urmas Viilma soov kirikut ja riiki tihedamalt siduda.

Tihti arvatakse, et hoolduspereks saamise eeltingimus on paarisuhe, eramaja ja varasem laste olemasolu. Tegelikult leidub hooldusvanemate seas ka neid, kellel pole kunagi bioloogilisi lapsi olnud, kellel pole elukaaslast või kellel on samasooline partner. Järgmise kolme hoolduspere lood annavad aimu nende eri taustast, motivatsioonist, muredest ja rõõmudest.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord uurime, mismoodi internetikogukonnad ebamugavusega toime tulevad.

Nädalat kokku võttev arutelusaade on iga raadiojaama au ja uhkus. Mida info ülekülluse keskel võtta, mida jätta ja millest puudu on?

Teisitimõtlejad on ühiskonnas pigem harv nähtus – seda söandavad endale lubada need, kelle tagala on väga hästi kindlustatud, või siis riskitakse persona non grata staatusega ja niisiis sotsiaalsest kapitalist ning muudest ressurssidest ilmajäämisega. Ent sageli sünnib innovatsioon ühiskonnas just tänu sellistele inimestele.