Müürileht

Eesti lastekodudes ootab endale uut perekonda 800 last. Seda on kordades rohkem kui peresid, kes oleksid nõus mõne lapse hooldajaks hakkama. Uurime sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse valdkonna juhilt, kes ja kuidas neid lapsi üldse aidata saab.

Pride-marsid on Baltimaades kulgenud üle kivide ja kändude. Millega on pidanud kohalikud pride’ide korraldajad aja jooksul rinda pistma ning mida ollakse saavutanud aastaks 2021?

Hoolimata keskkonnasäästlikuma transpordi võimaluste kasvust, oleme Eestis hetkel veel sügavalt fossiilses ja saastavas transpordiajastus.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord uurime, millest on ajendatud poleemika tühistamise ümber.

Mida annab meile riigimales mõne väärtusliku nupu ohverdamine? Mida passiivses rollis nuppude mängu toomine? Vaatame strateegilise lähenemise pakutavaid võimalusi energiapoliitika ja huvihariduse näitel.

Kui sa tunned kedagi paarkümmend aastat, on väga raske tõsta esile ühte olulist lugu, ühte seika, ühte mälestust. Neid pilte on palju. Tartust, Riiast, Brüsselist, Tallinnast, Kallastelt, Kasepäält ja mujalt…

Käsitöö algab andestusest. Andestamisest iseendale, kui oled loonud käki, rikkunud ära vannitoa seina või lõhkunud tööriista ning teinud endale selle käigus haiget.

Tänavust kevadet normaliseerib näitusemajade avamine. Milline rõõm on astuda sisse Tallinna Kunstihoone kevadnäitusele, tervitada reipalt piletimüüjat, piiluda kaaskülastajaid, teha mõne teose ees maski varjus halvustavat grimassi ja lõpuks isegi tunda rahulolu teatavast näitusetüdimusest.

Positiivse kogemuse huvides tasub „Eesti selgeltnägijate tuleproovi” vaatama asudes skeptilised ja üleolevad mõtted pigem unustada ning sukelduda pea ees maailma, kus tegutsevad tajujad, ingliterapeudid ja maagid.

Internetis levivate enesetapumängude käsitlemisel tegeleb meedia rahustamise ja analüüsi asemel sageli hoopis hirmutamise ja moraalse paanika õhutamisega, mis jätab tähelepanuta probleemide kompleksse iseloomu ega toeta alaealiste turvalisemat toimetulekut.

Kaitsepolitsei aastaraamatute põhjal pole mainimisväärset vasakäärmuslust olnud Eestis juba ligi kümme aastat, olgugi et nende äärmusluse kriteeriumid on olnud pidevas muutumises ja võimaldavad sisuliselt mis tahes kapitalismist erinevat ühiskonnanägemust vasakäärmusluseks liigitada.

Õudus kui meelelahutus on käinud inimkonnaga kaasas ajast aega, olenemata sellest, kas elu on parasjagu lihtne või mitte.