Müürileht

Koroonaepideemia tõestas taas, et teaduspõhised otsused on samal ajal ka poliitilised ning teaduse ja poliitika vahele selge piirjoone tõmbamine on praktikas võimatu missioon.

Vaevalt et leidub palju neid, kes lõppevat aastat taga igatsema jäävad. Juhtunud on rohkelt halbu asju ja nagu tavaks, ikka kõik korraga. Aga olgugi et rahvasuus on 2020. aasta tembeldatud üheks lähiajaloo halvimaks, juhtus tänavu siiski ka üht-teist head.

Inimõiguste eest tuleb seista päevast päeva ka siis, kui tundub, et selleteemaline sisuline debatt on ühiskonnas juba maha peetud ja murekohad selgeks vaieldud.

Miks levib muidu teadususku eestlaste seas koroonameetmetele vilistamine? Põhjuseks on nii koroonaväsimus kui ka ekspertide kriisis kannatada saanud maine.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (08.11–22.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral on teemaks uude kriisi paisatud Euroopa Liit, Erdoğani provokatiivne visiit Põhja-Küprosele, ajalooline valimisvõit Moldovas ja palju muud.

Sellel nädavahetusel toimub Tartu Aparaaditehases Eesti esimene podcastifestival. Festivali algatajad Carlotta Põdra ja Helena Eglit selgitavad, millega tegu ning jagavad omalt poolt kuulamissoovitusi.

Palavalt armastatud T-särk on perfektne riideese, milles lõikuvad nüüdisajale nii omaselt mitmed paratamatud vastuolud. Tavaline, ent silmapaistev, odav, ent kulukas, igav, ent huvipakkuv, demokraatlik, ent domineeriv, jätkusuutlik, ent hävituslik.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (25.10–08.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral on juttu USA valimistulemustest, olukorrast Valgevenes ning Euroopa Liidu plaanidest õigusriigi põhimõtteid kaitsta.

Ettevõtete praktika müüa oma tooteid feministlike sõnumite abiga on saanud (kolmanda laine) feministidelt nii mõistmist kui ka kriitikat. Ühest küljest mõjutab T-särgi võitluslik sõnum ühiskonna hoiakuid, ent teisalt tasub küsida, mis toimub nende loosungite taga ja mil määral need tegelikult naiste elusid paremaks teevad.

Kui autentset tarbijat pole olemas ja autentsust ennast pole samuti põhimõtteliselt olemas, siis kuidas see moetööstuses ikkagi nii ligitõmbava kontseptsioonina mõjub?

Lõviosa eesti muusikast ei ole täna võimalik netist ei osta ega kuulata. Kui meie muusikapärand ei jõua voogedastusplatvormidele, siis ei ole seda tulevikus olemas.

Väga paljudel inimestel kipub olema moe ja rõivastega teatav skisoidne suhe. Ühelt poolt on kusagil kuklas moraalne pitsitus ebavajalike hilpude ületarbimisest, teisalt on kogu moevärk ülimalt võrgutav ja ihaldusväärne.