Müürileht

Siseministeeriumis küpseb seadusemuudatus, mis pöörab küsitavatele riskidele osutades ümber õpirände senised põhimõtted ja mille tulemusena kaotab riik miljoneid maksutulu. Tagatipuks võib see tuua kaasa senisest tasuta kõrghariduse mudelist loobumise. 

Suur osa Eesti ja ka ülejäänud maailma ühiskondlikest vaidlustest keerleb just ajaloomälu ümber. Oluline pole seejuures ainult, mida mäletatakse, vaid kuidas seda tehakse, kuidas mälestust ja identiteete konstrueeritakse ning missugused on mälu ja võimu seosed. Üha enam kerkib ka küsimus mälust (ning unustamisest) antropotseeni ajal.

Avaldame täna Tallinnas toimunud solidaarsusaktsioonil Black Lives Matter kõlanud Eestis elava ameeriklase Jene Walkeri kõne. Ürituse eesmärgiks oli avaldada toetust mustanahalisele kogukonnale USAs, kuid enamgi veel vähemuskogukondadele Eestis, kes on siin kokku puutunud rassismiga.

Globaalsed probleemid võivad oma suuruse ja ulatuse pärast paista lahendamatud ning seega võib tunduda nendega tegelemine liialt keeruline. Tegelikult on võimalik aga juba väikese annetusega maailma vaeseimate inimeste elujärge märgatavalt parandada. Seda tuleks teha aga targalt efektiivse altruismi printsiipe järgides.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (25.05–7.06) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral kajastame Ühendriikidest alguse saanud proteste, idapoolseid maid, Saksamaa uut sloganit ning arreteeritud tuvi.

Leedu ettevõte Grigeo, kes juhtis aasta alguses teadlikult reovett Kura lahte, müüb oma tooteid nüüd Eestis supersoodsa hinnaga. Nii on lahkunud poest Grigeo tualettpaberiga ka muidu keskkonna- teadlikud inimesed. Just seepärast ei saa toodetega kaasnevate keskkondlike ja sotsiaalsete riskide hindamist jätta ebapiisava teabe korral tarbijate õlgadele.

Inimesed Cape Canaveralist kosmosesse lendamas, meeleavaldused ja põlevad politseiautod USAs, globaalne viirusepandeemia. Kirjeldatud sündmused võiksid olla võetud ka ajalehtede pealkirjadest aastal 1968: Apollo missioonid, Martin Luther Kingi tapmise järgsed rahutused, Hongkongi gripp.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (10.05–24.05) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral tuleb arutluse alla Merkeli ja Macroni päästeplaan, Merkeli mantlipärija, Hong Kongi autonoomia, USA lahkumine lennunduskokkuleppest ja tormid India ookeanis.

Vanemate poolt pealesunnitud abielu, lapsed, varielu homoseksuaalina, tagakiusamine kodumaal, põgenemine Eestisse, esialgsed kohanemisraskused, kohaliku tadžiki kogukonna halvakspanu, töö, eesti keele omandamine - kaks keerulise elusaatusega tadžiki meest on leidnud kuuluvus- ja kodutunde Eestist.

Noortel kirjanikel ja muusikutel võib Eesti kitsas kultuurivõrgustikus oma loomingu nähtavaks tegemine osutuda keerulisemaks, kui esialgu paistab. Lisaks jääb puudu tagasisidest, mille abil oma loodut lihvida.

Padukonservatiivse Venemaa idealiseerimine peaks paremäärmuslaste puhul olema igati arusaadav. Paradoksaalselt leidub Putini režiimi sümpatiseerijaid ka poliitilise spektri teises otsas. See paneb küsima, mis muudab ühe homofoobse ja sügavalt traditsionalistliku riigi meeliköitvaks pahempoolse maailmavaatega inimestele.

Kui üliõpilane soovib juba õpingute ajal teadusmaailma uksest sisse astuda, ei suhtuta temasse kohe kui võrdsesse kolleegi. Sellegipoolest on võimalik ka tudengina teadust teha ja selles osaleda ning see muudab õpinguaastad kordi tulutoovamaks ja põnevamaks. Millised on võimalused?