Müürileht

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (16.03– 29.03) olulisemad sündmused välispoliitikas. Kuigi pandeemiat kajastavad uudised varjutavad mitmeid tõsiseid rahvusvahelisi teemasid, suutsime mõned huvitavad siiski välja noppida.

Jaapanis elav Iie-Mall Püüa kirjutab Kosmpoliidi rubriigis eestlaste ja jaapanlaste erinevustest ja sarnasustest emotsionaalsel tasandil.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (01.03–15.03) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on fookuses valimised Ameerikas ja Prantsusmaal, Iisraelis ning Afganistanis, samuti muutused Venemaal, murrangud Ladina-Ameerikas ja äärmuslik ilmastik.

Kui keegi kasutab avalikes aruteludes mõistet „hüsteeria”, võib olla üsna kindel, et tema eesmärk on käsitletavat teemat trivialiseerida ja edasine arutelu sulgeda. Eriti levinud on selline praktika naistevastasest vägivallast rääkides.

Suunamudijatest, kelle lakkamatud kujutised digitaalses pilves uusi jälgijaid ootavad, on saanud uue sajandi ideaal.

Elu tavapärast rütmi aeglustavad afektiivsed hetked on kui „augud” või „pausid” ideoloogiates, mis avavad uusi vaatenurki, võimaldades paremini mõtestada ka laulu- ja tantsupeo traditsiooni olemust.

Tunded mõjutavad inimese mõtteid ja tegusid rohkem, kui seda endale võib-olla tunnistada tahetakse. Individuaalset kui ka ühiskondlikku tasakaalu aitaks saavutada inimloomuse tundelisuse laiem teadvustamine ja sellega rohkem arvestamine.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (17.02– 01.03) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on fookuses Süüria ja Türgi vahelisete suhete teravnemine, Trumpi visiit Indiasse, eutanaasia legaliseerimine Portugalis, muutused USA demokraatide presidendi kandidaatide nimekirjas ning Slovakkia valimised.

Euroopa suurriikides on klassikaline sotsiaaldemokraatia kaotanud valijate silmis oma veetluse. Sellele eelistatakse parempopuliste või rohelisi erakondi. Ka Eesti sotsidel oleks neist arengutest nii mõndagi õppida.

Alates 2005. aastast valisid enamiku Ladina-Ameerika riikide kodanikud rohkem kui kümnendi vältel oma juhtideks mõõdukalt vasakpoolsed jõud. Kust see roosa laine tuli ja kuhu suubus?

Olen olnud viimased kümme aastat radikaalne vasakpoolne. Neist esimesed viis elasin Eestis ja pärast Londonis, õppides tundma kaht täiesti erinevat poliitilise maailmanägemise viisi.

Eesti vasakpoolsuse ajaloos esindavad juunikommunistid madalpunkti. Inimlikust seisukohast on nende intellektuaalide ideaalide purunemises omajagu traagikat. Nad polnud üksnes stalinistliku võimu, vaid ka isikliku vaimumaailma täieliku hävinemise ohvrid.