Müürileht

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (02.02–19.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on fookuses USA valimiste eel-show, Saksa poliitilise tsentri nõrgenemine, maailma suurimad viiruskolded ning kokkulepe Aafrika suurima tammi osas.

Klassikalise töölisklassi hääbumisega on vasakpoolne mõte koondunud ülikoolidesse. See on toonud kaasa põhimõttelise muutuse: rassi...

Valimistulemused üle Euroopa näitavad, et sotsiaaldemokraatlik sajand on lõppenud. Traditsioonilise töölisklassi hääbumine ning globaliseerumise võitjate poolele asumine on muutnud sotsid marginaalseks jõuks. Sotside allakäik ähvardab hävitada sõjajärgse liberaaldemokraatliku ühiskonnakorralduse.

Kas me oleme kindlad, et meile on üldse humanitaarteadusi vaja? Võimalik on ju elada hoopis teistsuguses kultuuris ja ühiskonnas – kus humanitaarteadusi ei olegi. Ja on võimalik, et suur osa meist juba elabki selles teistsuguses kultuuris.

Sekser on Müürilehe igakuine hübriidrubriik, mis pakub mõtlemiseks killukesi kaasajast.

Inimloomusele on raske vastu vaielda. Kui miski on kodeeritud meie geenidesse, siis igasugune utopistlik katse seda muuta ei saa hästi lõppeda. Henri Kõiv arvab, et klassikalise majandusteooria põhitõdesid ei anta siiski kaasa emapiimaga, vaid neid kultiveeritakse läbivalt erinevate ühiskondlike institutsioonide kaudu.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (19.01–02.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord tuleb memos juttu Kremli propagandamasinast, Brexiti jõustumisest, koroonaviirusest, Lähis-Ida ja Liibüa rahuplaanidest, Auschwitzi mälestusüritusest ja lootusetust olukorrast Lääne-Aafrikas.

Teame ajaloost, et finantskriisid kollitavad rikkaid riike keskmiselt iga 28 aasta tagant. Kui eelmise krahhi järel üritati panku regulatsioonide toel stabiliseerida, siis nüüdseks on hakatud Ameerikas suurematele pankadele juba järeleandmisi tegema.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (05.01–19.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sedakorda tuleb memos juttu Venemaa peaministri vahetusest, Ukraina reisilennuki allatulistamisest, Briti kuningaperest, Taiwani presidendivalimistest ja Trumpi tagandamisprotsessist.

Meediamajad on kaotanud globaalsetele võrgustikele oma varasema juhtrolli tõeäris, kontrolli kontakti üle auditooriumiga ning sissetuleku reklaamist. Uueks strateegiaks võiks saada võrgustikulise meediamudeli omaksvõtt ning lugejakeskne ajakirjandus.

Kas tulevad tuttavad ette need igapäevased võitlused ajaga, mida me vahepeal isegi tähele ei pane? Kui palju oleme veetnud aega, oodates sõnumeid kelleltki, kellelt neid kunagi ei tule. Pööranud pilgu tabloole, et saabuv tramm meid lumetormist või hilinemisest päästaks. Soovinud aja möödumist, et see haavad parandaks.

Õpetajatöö kajastamine meedias paistab silma rohkem oma probleemkohtade kui selle poolest, mida positiivset õpetajad ära on teinud. Kuidas saavutada olukord, kus oma valdkonna ekspert ja aktiivne ühiskonna kujundaja ei oleks avalikus pildis passiivne hääletu üksus?