Müürileht

Kas me oleme kindlad, et meile on üldse humanitaarteadusi vaja? Võimalik on ju elada hoopis teistsuguses kultuuris ja ühiskonnas – kus humanitaarteadusi ei olegi. Ja on võimalik, et suur osa meist juba elabki selles teistsuguses kultuuris.

Sekser on Müürilehe igakuine hübriidrubriik, mis pakub mõtlemiseks killukesi kaasajast.

Inimloomusele on raske vastu vaielda. Kui miski on kodeeritud meie geenidesse, siis igasugune utopistlik katse seda muuta ei saa hästi lõppeda. Henri Kõiv arvab, et klassikalise majandusteooria põhitõdesid ei anta siiski kaasa emapiimaga, vaid neid kultiveeritakse läbivalt erinevate ühiskondlike institutsioonide kaudu.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (19.01–02.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord tuleb memos juttu Kremli propagandamasinast, Brexiti jõustumisest, koroonaviirusest, Lähis-Ida ja Liibüa rahuplaanidest, Auschwitzi mälestusüritusest ja lootusetust olukorrast Lääne-Aafrikas.

Teame ajaloost, et finantskriisid kollitavad rikkaid riike keskmiselt iga 28 aasta tagant. Kui eelmise krahhi järel üritati panku regulatsioonide toel stabiliseerida, siis nüüdseks on hakatud Ameerikas suurematele pankadele juba järeleandmisi tegema.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (05.01–19.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sedakorda tuleb memos juttu Venemaa peaministri vahetusest, Ukraina reisilennuki allatulistamisest, Briti kuningaperest, Taiwani presidendivalimistest ja Trumpi tagandamisprotsessist.

Meediamajad on kaotanud globaalsetele võrgustikele oma varasema juhtrolli tõeäris, kontrolli kontakti üle auditooriumiga ning sissetuleku reklaamist. Uueks strateegiaks võiks saada võrgustikulise meediamudeli omaksvõtt ning lugejakeskne ajakirjandus.

Kas tulevad tuttavad ette need igapäevased võitlused ajaga, mida me vahepeal isegi tähele ei pane? Kui palju oleme veetnud aega, oodates sõnumeid kelleltki, kellelt neid kunagi ei tule. Pööranud pilgu tabloole, et saabuv tramm meid lumetormist või hilinemisest päästaks. Soovinud aja möödumist, et see haavad parandaks.

Õpetajatöö kajastamine meedias paistab silma rohkem oma probleemkohtade kui selle poolest, mida positiivset õpetajad ära on teinud. Kuidas saavutada olukord, kus oma valdkonna ekspert ja aktiivne ühiskonna kujundaja ei oleks avalikus pildis passiivne hääletu üksus?

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku möödunud nädalate (15.12–05.01) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekordses memos tuleb juttu USA ja Iraani konfliktist, Trumpi tagandamisprotsessist, Austria uudsest koalitsioonist, Austraalia tulekahjudest ning Eestist ÜRO Julgeolekunõukogus.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž tähistas möödunud aastal oma 20 tööaasta täitumist. Seda siis lisaks eestikeelse ülikooli 100 aasta täitumisele. Milleks on üldse vaja, et oleks elu väljaspool Tallinna ja Tartut?

Taas hakkab aastaring täis saama ja jällegi on aeg küps põhjalikeks meenutusteks, kokkuvõteteks, spekulatsioonideks ning järeldusteks. 2019. aasta loetumate veebiartiklite seast leiame nii päevakajalisemat kui igavikulisemat, teemadest on lugejaid kõnetanud nii zen, keskkond, alkohol kui viha.