Müürileht

Äraviskamiskultuuri võimendavad visuaalsed ja subkultuurilised stiimulid, mis poogivad ühekordsete kohvitopsidega linna peal laiamise, suitsetamise ja uue iPhone’i omamise trenditeadliku elustiili vältimatuks osaks.

4. oktoobrist stardib Kanal 2 eetris igal neljapäeval algusega kell 21.30 uus päevakajaline satiirisaade „Su nädal kõlab tuttavalt”. Rääkisime idee sünnist ja tõsisest huumoritegemisest saate ühe ellukutsuja ja režissööri Laura Lisete Roosaarega.

Kui satun mõnikord suurtesse kaubanduskeskustesse, taban end alatasa mõttelt, et kellele kogu seda rämpsu vaja on. Kes seda saasta ostab ja veel sellistes kogustes?

Teisipäeval, 25. septembril kell 10 hommikul arutatakse Riigikogus soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusettepanekute üle. Muudatuste peamine eesmärk on tagada senise õiguse parem rakendumine ning suunata tööandjaid oma organisatsioonides edukamalt soolist võrdõiguslikust edendama. Sooline palgalõhe on püsinud Eestis Euroopa Liidu kõrgeimana aastaid.

Vaatamata positiivsete näidete olemasolule on hirmuvalitsus ka praegu, 21. sajandil osade pedagoogide meelest kõige efektiivsemaks meetodiks kehtestada oma kuningriigis (loe: klassiruumis) distsipliin.

See, kuidas Ungari riigipea Kesk-Euroopa Ülikooli saboteerib, illustreerib, milliseid võtteid on üks autokraatiasse nihkuv valitsus valmis oma võimu kinnistamiseks rakendama.

Nii palju on põhjuseid, miks minna doktorantuuri: intellektuaalsed vestlused, põnevad väljakutsed, inspireerivad inimesed… Ja selle kõige eest saab veel stipendiumi! Peaaegu liiga hea, et olla tõsi! Aga on see siis tõsi?

Kõrghariduse optimeerimise käigus kannatada saanud haridustase kohalikes ülikoolides vähendab laias laastus Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning ettevõtted on hädas väärt spetsialistide leidmisega.

Kõrgharidusreform võiks jääda meie kultuurimällu ereda näitena päris inimesi otseselt ja negatiivselt mõjutanud teerullipoliitikast.

Väheneva rahvastikuga riigis on selge, et nii nagu kõigis muudes eluvaldkondades, tuleb ka kõrgharidussüsteemis uute oludega kohaneda.

Kumb paneb tudengit kõrghariduse omandamist põhjalikumalt läbi mõtlema: kas see, kui õpingud on tasuta, või see, kui kraadi eest tuleb välja käia kümneid tuhandeid dollareid?

Kuidas feministid saaksid osutada vastupanu parasjagu Ida-Euroopa riikides tõusvale natsionalismilainele? Kuna meie ajalugu on seotud ning ühiskondlikud retoorikad on tihtipeale sarnased, on viljakas üheskoos luua ka strateegiaid, et olukorda parandada.