Müürileht

Eluasemete erastamise tagajärjel tekkis Eestis omanikeühiskond. Neile, kes olid eluasemeturule sisenemas, muutus eluaseme ostmine justkui normiks. Nüüdseks aga oleme jõudnud uude ajajärku, kus peame tõdema, et ainult turumehhanismidest ja omanikuasustusest tõhusa eluasemeturu toimimiseks ei piisa.

Rahvusvaheliste majandusdebattide keskmesse tõusnud arutelud ebavõrdsuse leevendamisest ning kaasavast majanduskasvust on lauale toonud küsimuse varamaksudest. Mida oleks võita või kaotada kinnisvaramaksust Eestil, kus varamaksud on Euroopa Liidu madalaimad?

Kinnisvaraturul varitsevad meid tunnetuslikud karid, mille ümber navigeerimine nõuab kainet meelt ja mõtlemise automaatrežiimist väljumist.

Kolimine ei pea olema alati bahtinlik hetkeline lävekronotoop, ühekorraga lõplik ära, vaid meie esimene ruumivahetus (näiteks vanematekodust ülikoolilinna) on sageli hoopis järkjärguline, mitte-päris(-kohe)-ära.

Viimastel aastatel on kinnisvaraturul sagenenud juhtumid, kus korteri või toa väljaüürimisest keeldutakse inimese nahavärvi, rahvuse või puude tõttu. Karmimate näidete puhul kaasnevad üürileandmisega ette teatamata „kontrollkäigud” või diskrimineeriv sildistamine ja põhjuseta äkiline äraütlemine juba lepingu sõlmimise etapis.

Mitmes Ida-Virumaa linnas aastaid võimul olnud tegelaste ehitatud võimupüramiidides on tähtis roll kohalikel kultuuri-, spordi-, haridus- ja sotsiaalasutustel, mis peavad aitama kindlustada linnavalitsejate võimul püsimist.

Uue riigikogu koosseisu esimese istungi eel avaldati kodanikualgatuse „Jah vabadusele, ei valedele” eestvedamisel taaskord meelt.

Nende ridade kirjutamise ajal pole EKREIKE koalitsioon veel lõplikku kinnitust saanud, kuid avalikkuse ulatuslikust vastuseisust hoolimata on tunne, et kolmikliidu loomist saab praegu takistada ainult force majeure.

Meeleavaldused on tänapäeval hea viis, mille kaudu näha ühiskonnas toimuvaid mitmetasandilisi protsesse. Miks keegi meelt avaldab, kuidas ta seda teeb, mis retoorikat kasutab, kes ja kuidas seda kritiseerib ning, mis peamine, kuidas meedia sellest hiljem räägib.

Teisipäeval, 26. märtsil kell 11.30 (GMT+1) algab Europarlamendis plenaarhääletus, mille tulemusel võib internet põhjalikult muutuda. Parlamendil tuleb kinnitada või tagasi lükata direktiiv autoriõigusest digitaalsel ühtsel turul.

Vaevalt et Eestis on mõni pere või inimene, kes poleks puutunud kas või kaudselt kokku alkoholi kuritarvitamisest tingitud vaimse, füüsilise ja sotsiaalse laastamistööga. Alkoholismist väljatuleku tee on pikk ja raske ning tihti ei pruugi selleks olla piisavat motivatsiooni või tugistruktuure.

Digimaailma infovirvarri keskel on sündinud JOMO, õnnis hetk, mil julgeme külma südamega juhtme seinast välja tõmmata, ja tema vennas FOMO, kes tirib meid millestki olulisest ilmajäämise hirmu musta auku.