Müürileht

Emadusega seotud ootustest, teatavast kõrvalejäetusest ja vaimsetest eneseleidmistest.

Lühikokkuvõte suvesündmustest neile, kes vahepeal juhtme seinast välja tõmbasid.

Kuidas lahendada tööalaseid, koolikeskkonnas juhtunud või ka perekondlikke konflikte tõhusamalt ja püsivamalt, kui seda võimaldab karistuskeskne õigussüsteem? Paotame ust taastava õiguse maailma, kus esikohal on kogukondlike suhete ja turvatunde taastamine.

Kuidas tunda end väärtuslikuna maailmas, kus edu mõõtühikuteks on töö ja selle eest saadav tasu? Vastuse sellele võib saada aasta tööturult eemal viibides. 

Kui olin esimest korda Jeruusalemmast pärit palestiinlastega suhelnud, avasin Google’i otsingumootori, et linna kohta rohkem teada saada. Esialgu tundus kõik lihtne ja loogiline – Jeruusalemm on „Iisraeli pealinn”. Kuid mida rohkem lugesin ja palestiinlastega läbi käisin, seda enam koorus lahti olukord, mida Iisraeli propaganda ja Lääne meedia on aastaid matta proovinud.

Milliste identiteediküsimustega tegeletakse teisel pool polaarjoont?

Kuidas jätta mitte midagi ütlemata tähendusrikast muljet? Kuidas hinnatud meediaväljaandeid kiiresti loojakarja saata? Kuidas apoliitilisuse taha peitudes tsensuuri kehtestada? Räägime täitetööstuse viimastest arengutest.

Taanlaste väitel suurendavad heanaaberlikud suhted inimeste õnnelikkuse taset. Sellest teadmisest tiivustatuna otsustasid kaks tartlannat hakata taanlaste hüpoteesi kontrollimiseks naabrite päeva korraldama.

Rahvusvaheline tudengielu toob endaga mõistagi kaasa ka uued ja kirevad naabrid. Ühe sellise loteriiga tõmmatud pundiga on nüüd võimalus tutvuda.

Kortermajade elanike jaoks on korteriühistu koosolek sissetöötatud formaat naabritega kohtumiseks. Kuigi see võiks majaelanikke kodanikena võimestada, aidata ühist elukeskkonda parandada ning soodustada heanaaberlikke suhteid, ei ole see praegu tihti nii. Põhjus on arutlemise asemel otsustamisele keskendumine.

Lähisuhtevägivalla ennetamises käibetõena kinnistunud „kodu on naise jaoks kõige ohtlikum koht” peegeldab hästi soolise vägivalla olemust ja ulatust, kuid kordab tahtmatult käsitlust perevägivallast kui millestki privaatsfääri kuuluvast.

Eesti Pagulasabi ja ÜRO pagulasameti koostöös korraldatavaist küsitlusuuringutest ning neile tehtud pöördumistest selgub, et põgenikel on Eestis keeruline pääseda arsti ja psühholoogi juurde ning nad ei leia erialast tööd ega sobilikke eesti keele kursuseid. Paljudel neist pole aga isegi elamisluba.