Müürileht

Peaaegu iga teine eestlane on oma kolleegiga suhtes olnud või selliseid suhteid kõrvalt näinud. Kontoriromansid mõjutavad organisatsiooni liikmete tööviljakust, omavahelist läbisaamist, kommunikatsiooni ning sageli ka kogu organisatsiooni ennast.

Järk-järgult on tehnoloogia pakkumas paremat kasutajakogemust lähedusvajaduse ja seksuaalsuse rahuldamiseks kui oma soovide ning iseärasustega lihast ja luust partner. Milliseks kujunevad armastus, suhted ja seks tulevikus?

Selle asemel et näha lapsi numbritena rahvastikuregistris ja nõuda kõigilt naistelt selle numbri kasvatamist, peaksime austama inimeste õigust valida lastevabadus.

Kui vaadelda armastust Darwini teooriate kontekstis, mahub suur ja ülev tunne ühte lihtsasse loogikavalemisse.

Mismoodi toimivad suhted, mis kohanduvad liigselt stereotüüpide, käibetõdede ja normidega? Kuidas aga need, milles on tähtsamale kohale seatud indiviidi õnn, mina? Või on viimased hoopis isekad?

Moodsas maailmas ei jagu lähedust ja tähelepanu paraku kõigile. Briti valitsus näitas üksindusministri ametipositsiooniga, et senine majandustulemusi esikohale seadnud poliitika on mõjunud negatiivselt kogukonnatundele ja tekitanud miljonites vaimset heitumust.

Lisaks sellele, et oma kallimale, kolleegile, emale või sõbrannale täna lilleõis näppu poetada, on võimalik meeles pidada tublisid naisi ka Eestist kaugemal. MTÜ Mondo kaudu saab toetada naiste kanakasvatust Shianda külas Keenias.

Meie keelele ei ole iseäranis omane näiteks see, mida näeme inglise keele puhul, kus „love” on üldiselt sootuks universaalsemalt ja vabamalt kasutatav kui meie „armastama”. Suurte sõnade väljaütlemine ja ka vastuvõtmine võib osutuda siin raskeks, sest me ei ole harjunud neid ütlema, me ei ole harjunud neid kuulma, me ei pillu neid.

Mati Puss leiab, et kuna feministlikke vaatepunkte on rohkem kui üks, ei peaks need diskussioonid üksnes internetti jääma, vaid võiksime organiseeruda ja korraldada vestlusõhtuid, kus erinevate maailmavaadete üle arutleda.

RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord on vaatluse all kodusõjas laastatud Süüria tulevikuperspektiivid.

Kui Reformierakond 1997. aasta kevadel Tartus esimest korda võimule tuli, käisin kolmandas klassis. Olen kasvanud üles teadmisega, et Tartu on Reformierakonna kants ja keegi ei saa sinna midagi parata.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadusseminaris „Euroopa rändekriis kui nurjatu probleem” kaalub poliitikaanalüüsi professor Peeter Selg Euroopa rändekriisi lahendatavuse küsimust: kuidas lahendada paradoksaalset „nurjatut probleemi”?