Müürileht

Berliini eestlane Peeter Kormašov leiab hipisaare reisikirja ja selle vastuseid lugenuna, et noored eestlased peaksidki välismaal ära käima, et siis targemana tagasi tulla. Eesti ühiskond on nii väike, et iga muutus annab vahetu tulemuse.

Taasavaldame Memokraadis ilmunud ettevõtja Sten Tamkivi Riigikogus peetud kõne sellest, kuidas saavad idufirmad panustada Eesti ühiskonna üldisesse majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse.

Lennujaam ei ole normaalne koht, sest lennujaam on värav. Ta on piiripealne, tihti ebamugav, ettearvamatu, siin kohtuvad erinevad kultuurid, praktikad ja mastaabid, tihti ootamatud turvameetmed, sage on üsna kindel teadmine, et midagi teed sa ikka valesti, midagi oled sa kindlasti unustanud, milleski kahtlustatakse sind niikuinii.

Ettevõtja Madis Müür vastab oma blogis rahaasjad.ee Müürilehe veebis avaldatud reisikirjale hipisaarelt, et oma kohta elus saab leida erialasest eneseteostusest kapitalistlikus ühiskonnas.

Okupatsioonide muuseum avab teisipäeval, 16. mail kolmiknäituse „Rändelood – eile ja tänaˮ, kus kõneletakse lugusid inimestest, kes on rändetee ette võtnud vabatahtlikult või sunniviisiliselt.

Arusaamad nõukogude ajal liiduvabariikidest Eestisse rännanute kohta on vastakad, ent enamik neist ei kinnitanud Nõukogude läänes kanda mitte Stalini sunnil, vaid vabatahtlikult.

Rännukire rahuldamiseks ei pea enam ootama pensionipõlve ega isegi mitte suvepuhkust. Digitaalsed nomaadid on ühendanud tehnoloogia kaasabil töötamise ja reisimise, esitades oma tegevusega väljakutse ettevõtetele, linnaplaneerijatele, pankadele ja riigile.

Talvekuudel, mil Hispaania saartel Atlandi ookeanis karnevali peetakse, otsustasid Kaur ja Aljona purjereisile minna. Kaur, kes on purjetanud alates sellest, kui tema esimene vene kummipaat koos mootoriga Lada pagasiruumi mahtus, hakkas kapteniks, ning rannaliiva avamerele eelistav Aljona võttis madruse rolli.

Rändamine ja hargmaine eluviis pole Ryanairi-põlvkonna jaoks juba ammu seotud pelgalt majanduslike teguritega. Praeguseks on migratsioon osalt elustiilivalik, mida tõukavad tagant meedia ja sotsiaalvõrgustikud.

Täna, 10. mail kell 18 tuleb Kraami külla lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen, et rääkida lastepsühholoogia ja perevägivalla teemal. Loeng on seotud Jarõna Ilo näitusega „Sa võid mulle rääkida", mida saab vaadata veel maikuus.

Soomes töötavatele Kalevipoegadele on meedias ette heidetud seitset surmapattu. Stereotüüpide tagant paistavad aga traditsiooniliste soorollidega kimpus mehed, kes rassivad võõras keskkonnas ületunde teha, et oma pere elujärge natukenegi paremaks muuta.

TLÜ humanitaarteaduste instituudi antropoloogia osakond korraldab seminarisarja „Inimkond: Current Issues in Anthropology and Beyond”, kus kõnelevad antropoloogiakraadiga ajakirjanik Sarah Kendzior ja Uppsala Ülikooli antropoloogiaprofessor Don Kulick.