Sotsiaalia
Saar kahe maailma vahel
Müürilehe fotograaf Priit Mürk külastas novembris Kreekale kuuluvat Lesbose saart ning seal asuvaid Moria ja Kara Tepe põgenikelaagreid. Reisi järel valminud fotoreportaaž toob meieni hetki sealsest eluolust ning saarel valitsevatest meeleoludest.
Tudengiorganisatsioonide pöördumine: Tartu Ülikool vajab avarama pilguga rektorit
Sel kevadel valib Tartu ülikool endale uue rektori, iseseisvuse taastanud Eestis kuuenda. Vaadates seda, millised mäena kõrguvad ülesanded praegu ühiskonna ees seisavad, oleme jõudnud veendumusele, et Tartu ülikoolil on aeg võtta suurem vastutus, ning selleks peaks järgmise rektori fookuses olema inimene, kultuur ja ühiskond.
Juhtkiri: Liiga kaugele üle piiri on ohtlik
Olen kartnud kogu esoteerilist maailma terve elu kui tuld. Ja see ei ole hirm mõne suure tundmatu ees, ka mitte mingisuguste esoteerilisest maailmast tulenevate (väljamõeldud?) ohtude pärast, vaid pigem, vastupidi, on hirm selle ees, et äkki ma hakkangi uskuma, äkki ma muutun selliseks nagu nemad!
Kuidas soorollid on seotud perevägivallaga?
Vägivald ei ole oma emotsioonide üle kontrolli kaotamise akt, vaid omandatud ja harjumuspärane kontrolli saavutamise viis. Selle juured peituvad traditsioonilistes soorollides ja kultuuris levinud vägivalda õigustavates hoiakutes, kirjutab ühiskonnateadlane Kadri Soo ajakirja Sugu:N äsja ilmunud talvenumbris.
Eesti naisel on ajalooliselt olnud tugev positsioon. Intervjuu Merili Metsvahiga
Eesti naise positsioon oli muinasaegses ühiskonnas palju tugevam ja mitmetahulisem, kui seda kooliõpikute ajalookäsitlustest teatakse, ütleb folklorist Merili Metsvahi ajakirja Sugu:N äsja ilmunud talvenumbris.
Telegram.ee – konspirituaalsuse maaletooja
Religiooniantropoloog Marko Uibu kirjutab augustikuises Vikerkaares veebiportaalist Telegram, mis näitab vandenõuteooriate populaarsust Eestis.
Tartu – endiselt natsipealinn?
Tartul on pikalt olnud Eesti natsipealinna kuulsus, kus tagidega kiilaspead mööda tänavaid ringi marsivad ning nendel omakohut rakendavad. Välistudengitele see olukorda lihtsaks ei tee, nagu kirjutab filosoofiamagistrant Tarun Gidwani.
Inimene on saladus
Kui palju sellest, mida me räägime, jõuab adressaadile päriselt kohale? Kui suurt rolli mängib siin kas ajaline või ruumiline kaugus? Kes kannatab nn kriminaalse näo eelarvamuse all? Kuidas mõista inimest?
Lesbose saarel toimus põgenikelaagris ohvritega tulekahju
Neljapäeval puhkes Lesbose saarel Moria põgenikelaagris tulekahju, milles hukkus 66-aastane naine ja kuueaastane laps. The Guardiani andmetel oli tegemist õnnetusega ja tuli sai alguse gaasiseadme rikkest, mis süütas omakorda telgi, milles hukkunud viibisid.
Poliitilise psühhiaatria pärand
Eestis ja teistes endistes Nõukogude Liidu riikides seostub vaimsete häiretega hirm häbimärgistamise ja „hullumajja” paneku ees, mis on pärit totalitaarse režiimi aegsest meditsiini kuritarvitamisest.
Rohkem julgeolekut ≠ julge olek
Suletud ühiskondadele omane hirmukultuur on pärast 11. septembri terrorirünnakuid järjest rohkem läänemaailma liidrite otsuseid mõjutanud. Korduste ja paljundamiste kaudu liigub hirm ühelt elualalt teisele, suurendades nõudlust julgeoleku järele, kuni peaaegu kõiki poliitikavaldkondi vaadeldakse läbi julgeolekuprisma.
„Einoh, jumala normaalne vend oled ju!”
Ajaloos on olnud perioode, kus vaimse tervise probleemid on olnud omamoodi moenarrus. Meenutame või Puškini-aegset Venemaad. 21. sajandi spliin on segu igavusest, antidepressantidest, (sotsiaal)meedia survest ja enesehaletsuse võimendamisest eneseabikirjandusega. Aga selles kõiges on ka oma võlu.