Müürileht

Eestlased loevad ennast küll kristliku kultuuriruumi täieõiguslikeks liikmeteks, kuid religioosseid kogemusi käiakse vaarisade kombel endiselt otsimas metsast, kus puudub kogudus ja liturgilise atribuutika moodustavad puud ja sammal.

See, et kristlus kehtestab absoluutsed normatiivid moraalseks käitumiseks, on suurim väärarusaam, mis on kristlusega aegade algusest kaasas käinud. Kuigi vaimulikud võtavad jätkuvalt eetilis-moraalsetes küsimustes jooksvalt sõna, on kristlik eetika tegelikult suhteline.

3D kogudus on Eestis tegutsev noorte kristlaste liikumine, mille missioon on levitada evangeeliumit jumalakaugete inimeste seas. Mõneaastane kogudus on pungunud Tartu baptistide hulgast ning korraldab nüüd pühapäevapärastlõunaseid teenistusi kodulinna kinos ja ühes Tallinna ööklubis. Ent see ei ole 3D koguduse ainus omapära.

„Kirik kogukonnakeskusena – see on tema õige koht,” sõnab Urmas Viilma, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku värske, 2014. aastal valitud peapiiskop ning 30 000 kristlase vaimulik ja administratiivjuht, kes sobiks sarmika ja loomuliku kõnelejana vabalt karjääri tegema ka mõnes muus sektoris.

Seekordne juhtkiri hoiatab, et Eestis äratatakse kristliku egiidi all populistlike võtetega tõelist koletist, mida on hiljem ka kristlastel ja konservatiividel endil võimatu puuri tagasi panna, kuna see ei järgi mingit väärtusraami ega maailmavaadet.

Laupäeval kogunesid Tartu kesklinnas pagulaste vastaselt meelestatud (aga paistis, et üleüldse ka laiemalt rahulolematud) inimesed. Hästi korraldatud tõrvikurongkäik andis aimu politiseeritud ettevõtmisest, millest loodavad ilmselt kasu lõigata ennekõike paremkonservatiivsed erakonnad.

Pariisis, kus pärast terrorirünnakuid on välja kuulutatud eriolukord, pandi vahetult enne ÜRO kliimakonverentsi COP21 algust üle linna üles korporatsioonikriitilised postrid, kus matkitakse lennu- ja teiste firmade silmakirjalikke reklaame, et tähelepanu juhtida süvenevale keskkonnakriisile.

Kiltsi põhikoolis on avastatud, et parim viis Vao varjupaigataotlejate lastele eesti keele õpetamiseks on teha seda eesti keeles. Kooliaasta alguses klassiga liitunud lapsed saavad juba eesti keelest aru ning oskavad ennast väljendada.

Justiitsministeerium on hiljuti välja tulnud ettepanekuga keelata naistevastase vägivalla konventsiooni ratifitseerimise raames seadusega ka burkade ja niqab’ide kandmine. Seda toetab ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, kelle väitel on näo varjamine „selgelt naisi ahistav” kohustus ning „naisi diskrimineeriv tava”.

Itaalia valitsus on võtnud vastu otsuse võidelda terrorismiga kultuuri kaudu ning eraldanud selle tarbeks miljard lisaeurot.

Selle asemel, et lasta ennast nörritada pead tõstnud võõravihast, otsustasid Tallinna Ülikooli töötajad hakata Eestisse saabunud pagulastele vabatahtlikult keeli õpetama. Alates 2016. aasta märtsist ollakse valmis avama kursused eesti, inglise ja saksa keele õppeks.

Eesti poliitika- ja kultuuriruumi aktuaalseid teemasid lahkav arvamusblogi Memokraat avaldas eile uuringu, mille fookuseks eestlaste suhtumine põgenikesse.