Müürileht

Naistepäeval, 8. märtsil saab avalöögi kuni 12. märtsini vältav LadyFest – Eesti ainuke feministlik festival. Tegemist on sõltumatu mittetulundusliku DIY algatusega, mis loob keskkonna, kus naised ning traditsioonilises soosüsteemis ja rolliootustes kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. Sellel aastal toimub Ladyfest juba kuuendat korda.

Techno, Fjällräven ja ökokohv? Mina elan getos ja töötan hamburgerirestoranis. Loo pealkirjaga samal teemal kaitsesin Berliini kunstiülikoolis magistritöö.

Nähes Facebooki profiilipiltidel Prantsuse lippu või märki „KOOS” tundub, et paljud usuvad tehnoloogia võimesse sotsiaalseid muutusi esile kutsuda. On’s see aga nii? Tähelepanu saavutamine ja massideni jõudmine käib sotsiaalmeedias näiliselt lihtsalt, kestvaks muutuseks Facebooki meeldimised ega digiallkirjad enamasti aga ei teisendu.

Kas mäletate aega, mil kõik veel Orkutis olid? Interneti teed on etteaimamatud ja 2016. issanda aasta veebruaris saame ainult meenutada igatsevalt neid kummalisi ja naljakaid kommuune, milles sai omal ajal ikkagi palju meeldivalt jaburat lora aetud.

Eestlaste IT-optimismi on peetud aastaid piirituks. Piiri tahagi on suudetud eksportida edukalt kuvand hiirekliki kaugusel olevast e-riigist. Ometi on viimasel ajal kuulda sekka üha valjemat nurinat. On’s e-tiigrist saanud topis, e-kodanikust e-tarbija ning entusiasm asendunud skepsisega?

Snowdenile e-residentsuse andmine oleks sümboolne žest, mis võimaldaks Eestil oma edumeelsusega maailmas silma paista ning öelda, et me toetame läbipaistvat ja jälgimisvaba küberruumi, kus veebikasutajate põhiõigused on kaitstud.

Kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijate tunnustamisel rääkis näitleja ja aktivist Mari-Liis Lill, kuidas tema Eestit näeb ja kuidas see veel parem saab olla.

Ungari tugevalt politiseeritud kunstielu ja loojate keeruliselt korraldatud toetuste kõrval tundub Eestis kehtestatud kunstniku- ja kirjanikupalk vajaliku algatusena, leiab budapestlane Helina Martin.

Pilguheit ajalukku aitab mõista, et eestlaseks olemine on ülemütologiseeritud ning eesti kultuur ei ole sugugi nii väeti, nagu seda puhuti näidata püütakse. See ei vaja püsimajäämiseks ja tugev olemiseks mitteratsionaalset hirmu ega müüte, vaid teadlikkust, kainust ja kaalutletust.

Keegi ei taha, et tema laps peaks kasvama ühiskonnas, kus lubatakse taga kiusata neid, kes on teistsugused. Eilne „Vabariigi kodanike” saade näitas ilmekalt, et kooseluseaduse vastased otsivad tonti seal, kus seda ei ole ning paistab, et neile jäävad mõistetamatuks murettekitavate probleemide tegelikud põhjused.

Ekstreemsed ja muutuvad kliimaolud soodustavad inimeste ebakindlust ning nende vastuvõtlikkust ka poliitilistele võimumängudele. Pagulasteema puhul on seni vähe kliimaküsimusi käsitletud, mis võimaldaks ometi suuremaid probleeme leevendada, kui mitte isegi ennetada nende tekkimist.

Seda mõttekäiku ajendas edasi arendama küsimusepüstitus „kas Ameerika ongi keskkonnakoll?” – teame ju kõik, et Atlandi ookeanist lääne pool on paljud asjad valesti läinud ning tarbimiskultus, raiskamismaania ja suurushullustus ei ole lihtsalt müüdid.