Müürileht

Kuna olin kuskil seltskonnas kunagi rääkinud oma teatavast antipaatiast üliõpilaskorporatsioonide vastu, paluti selle kohta teksti. Mõtlesin, et miks mitte, ehk on lootust selle eest ka kelleltki vastu nina saada.

Valle-Sten Maiste kuulub väiksemasse ja nurgatagusemasse korporatsiooni Revelia, mida mõned kirjeldavad kui metsikut ja anarhilist. Kindlasti mitte nagu EÜS, Sakala või mõni naiskorp nagu Filiae Patriae, mis on nii-öelda eliit-korporatsioonid – ta on tekkinud protestiks algsete ja suuremate puritaanlikkusele.

Miks liitutakse korporatsioonidega – peamisteks põhjusteks on ilmselt soov leida uusi sõpru (sageli) uues linnas, saada osa erinevatest üritustest ja rituaalidest ning tajuda seeläbi kuuluvustunnet, kohtuda vastassugupoolega, leida endale tugivõrgustik ja kinnitada oma sotsiaalset staatust. Veidi vähem ilmselt on põhjuseks endale eeskujude/mentorite leidmise soov ja perekondlikud traditsioonid.

„Kõige mahukam naisteajakiri Eestis”, Buduaar, on kaanest kaaneni 316 lehekülge. Lugejale oluline info on ilmselt see, et kogumahust 148 lehekülge ehk 47% ajakirja kriitpaberist on üpris otsene reklaam. Teate küll – need läikivad-glamuursed pildid, mis panevad sind oma kehas ja elus tundma (enamasti) erakordselt kehvasti, sest ilustandardid on aetud jaburalt ebarealistlikeks.

26 aastat tagasi laulis The Buggles, kuidas video surmas raadiotähe. Nüüdseks võib öelda, et Britney Spears, Ashton Kutcher ja Mariah Carey on surnud. Tapjateks on PewDiePie, Zoella ja KSI. Kui need nimed sinu peas kellukest helisema ei pannud, siis oled ilmselgelt ajast maas.

Internetikultuuris toimuvad pöördelised muutused. Väljaanded on asunud parandama või sulgema kommentaariume, et tuua tagasi tsiviliseeritud arutelu. Kõikjal saadavad neid samme diskussioonid sõnavabaduse üle.

Ühed nimetavad Edward Snowdenit prohvetiks, teised reeturiks. Esimesed meelitavad teda Nobeli rahuauhinnaga, teised ähvardavad vangistusega Guantánamos. Ta on mees ilma kodumaa ja kehata, simulaakrum. Ta on postmodernne inimene.

Naistepäeval, 8. märtsil saab avalöögi kuni 12. märtsini vältav LadyFest – Eesti ainuke feministlik festival. Tegemist on sõltumatu mittetulundusliku DIY algatusega, mis loob keskkonna, kus naised ning traditsioonilises soosüsteemis ja rolliootustes kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. Sellel aastal toimub Ladyfest juba kuuendat korda.

Techno, Fjällräven ja ökokohv? Mina elan getos ja töötan hamburgerirestoranis. Loo pealkirjaga samal teemal kaitsesin Berliini kunstiülikoolis magistritöö.

Nähes Facebooki profiilipiltidel Prantsuse lippu või märki „KOOS” tundub, et paljud usuvad tehnoloogia võimesse sotsiaalseid muutusi esile kutsuda. On’s see aga nii? Tähelepanu saavutamine ja massideni jõudmine käib sotsiaalmeedias näiliselt lihtsalt, kestvaks muutuseks Facebooki meeldimised ega digiallkirjad enamasti aga ei teisendu.

Kas mäletate aega, mil kõik veel Orkutis olid? Interneti teed on etteaimamatud ja 2016. issanda aasta veebruaris saame ainult meenutada igatsevalt neid kummalisi ja naljakaid kommuune, milles sai omal ajal ikkagi palju meeldivalt jaburat lora aetud.

Eestlaste IT-optimismi on peetud aastaid piirituks. Piiri tahagi on suudetud eksportida edukalt kuvand hiirekliki kaugusel olevast e-riigist. Ometi on viimasel ajal kuulda sekka üha valjemat nurinat. On’s e-tiigrist saanud topis, e-kodanikust e-tarbija ning entusiasm asendunud skepsisega?