Müürileht

Eesti moslemikogukond, kes on siin seni rahulikult elanud ja toimetanud (muide, 16. sajandist alates), on hakanud saama ähvardusi meie oma eestlastelt, kes on seadnud islamiusu ja ISISe vahele võrdusmärgi. Eesti moslemitel on sõnum.

Suure südamega (post)teismelistest maailmaparandajaid, kes lähevad Aafrikasse külakogukonda harima või maja ehitama, on Eestiski järjest rohkem. Kodus võetakse nad vastu kangelastena hoolimata sellest, kas nende abi ka tegelikult asja ette läks. Aafrika trööstitu reaalsus võib idealistist hoopis küüniku teha.

Peale selle, et paavst Franciscus paistab silma aktiivse Twitteri kasutajana ning on kaasa teinud rokkalbumil, erineb ta meie ettekujutusest ühest katoliiklikust kirikupeast veel nii mõnelgi viisil.

Sloveenia-Horvaatia piiril hetkel korda tagavale Eesti politsei missiooniüksusele ESTPOL-2 pole probleemiks ulatada oma abistav käsi ka siis, kui toitmist vajab põgenike sülelaps.

Paavst Franciscuse sümboolsed žestid ja kultuurisõja doktriini hülgav retoorika on süstinud paljudesse lootust, et temast saab tõeline reformaator, kes viib Vatikani lõpuks 21. sajandisse.

Just nõnda arvas üks anonüümne internetikommentaator 2010. aastal ning seoses religiooni suhtumisega näikse see arusaam eestlaste praegust enesekuvandit küllaltki hästi kirjeldavat. Aga kust see väide pärit on ja on’s sel ka mingi tõepõhi all, sest õigupoolest pole me ju ainus „maailma kõige ateistlikum rahvas”.

Kaarel Arb (29.11.1982 – 2015) oli oma naksitrallilikus muheduses inimene, kelle lähedal oli alati hea olla. Tema külje alla oli peol alati hea tantsima minna, sest nii sai alati palju nalja ja üldiselt paistis, et Kaarlit ümbritseski alati selline küllaltki ebareaalne murevaba tsoon.

Kõigepealt kooseluseadus, seejärel erakoolide rahakraanide kinnikeeramine – need on väga valusad löögid Eesti kristlaskonnale, kes on lükanud käima enneolematu lobitöö pühakirja järgijatele ebasoodsa seadusloome takistamiseks.

Eesti kristlikest kogudustest on hakanud viimastel aastatel üha enam populaarsust koguma baptistlik 3D kogudus. Müürileht osales kolme nädala jooksul koguduse jumalateenistustel ja seminaridel nii Tartus kui ka Tallinnas.

Eestlased loevad ennast küll kristliku kultuuriruumi täieõiguslikeks liikmeteks, kuid religioosseid kogemusi käiakse vaarisade kombel endiselt otsimas metsast, kus puudub kogudus ja liturgilise atribuutika moodustavad puud ja sammal.

See, et kristlus kehtestab absoluutsed normatiivid moraalseks käitumiseks, on suurim väärarusaam, mis on kristlusega aegade algusest kaasas käinud. Kuigi vaimulikud võtavad jätkuvalt eetilis-moraalsetes küsimustes jooksvalt sõna, on kristlik eetika tegelikult suhteline.

3D kogudus on Eestis tegutsev noorte kristlaste liikumine, mille missioon on levitada evangeeliumit jumalakaugete inimeste seas. Mõneaastane kogudus on pungunud Tartu baptistide hulgast ning korraldab nüüd pühapäevapärastlõunaseid teenistusi kodulinna kinos ja ühes Tallinna ööklubis. Ent see ei ole 3D koguduse ainus omapära.