
Sotsiaalia

Tallinna Ülikooli töötajad hakkavad pagulastele keeli õpetama
Selle asemel, et lasta ennast nörritada pead tõstnud võõravihast, otsustasid Tallinna Ülikooli töötajad hakata Eestisse saabunud pagulastele vabatahtlikult keeli õpetama. Alates 2016. aasta märtsist ollakse valmis avama kursused eesti, inglise ja saksa keele õppeks.

Memokraadi uuringust selgub, et põgenikehirm on Eestis olemas, kuid see pole valdav
Eesti poliitika- ja kultuuriruumi aktuaalseid teemasid lahkav arvamusblogi Memokraat avaldas eile uuringu, mille fookuseks eestlaste suhtumine põgenikesse.

Noored – protestide ja revolutsioonide peategelased
Praegune põgenikekriis on noore mehe nägu. Mitte seepärast, et fotodelt vaataksid vastu täisjõus noormehed, vaid põhjusel, et islamifundamentalismi levik Lähis-Idas on demograafilise plahvatuse tagajärg. Araabia kevad ning ISIS on ühe mündi kaks külge.

Usalduseta peab unustama ehk Seltsimees lapse sünd
„Seltsimees laps ja suured inimesed" (2008) on luuletaja ja prosaisti Leelo Tungla autobiograafiline teos tema lapsepõlvest – kuhu viidi ema ja vanaema ning miks vanaisa mõnikord raadiot kuulata ei tahtnud, kuigi sealt tulid nii ilusad laulud...

November on TEDx-i kuu
Sellesügisesed TEDx konverensid toimuvad 13ndal, 14ndal ja 21. novembril Tallinnas ja Tartus, kus ei jäeta vaiba alla ükski terav teema.

Maailm Suure Leiutaja reinkarnatsiooni ootuses
Tehnoloogiauudiseid lugedes võib tekkida tunne, et iga päev toob mõne uue revolutsioonilise nutividina või maailma uueks loova rakenduse. Kainem pilk annab aga tunnistust, et riigid on innovatsiooniveduritena tagasi tõmbunud, üleüldine riskijulgus langenud ning murrangulistena reklaamitud uuendused pigem inkrementaalsed.

Juhtkiri: Zombistumise harilik rutiin
Ma ei tea vist kedagi, kes saaks öelda, et tal on palju aega. Kõigil on ikka pigem pidevalt kiire. Neid, kes ei reageeri meilidele paari päeva jooksul, peetakse juba väga omamoodi tegelasteks. Tehnoloogia areng on asendanud küll tööjõu tehastes robotitega ja kiirendanud hüppeliselt asjaajamise kulgu, aga suuremat vabadust see tavalisele tööinimesele pole siiski andnud.

Kas neoinfantiilid unistavad paremast tulevikust?
See on nüüd ühe tagurliku neoludiidi pihtimus. Sellise, kellel pole nutitelefoni, kes ei säutsu Twitteris ja kes eelistab lugeda uudiseid paberkandjal. Olukorras, kus inimene usaldab ennast vabatahtlikult järjest rohkem tehnoloogia teenistusse, on iga väljavõideldud ruutmeeter tehnoloogiavabas oaasis kulla väärtusega.

Värskes Müürilehes: Intervjuu Tõnis Kahuga
Tallinna Ülikooli popkultuuriteooria lektor ning muusikakriitik Tõnis Kahu mõtestab Müürilehe värskes novembrinumbris düstoopia domineerivat rolli tänases kultuuripildis.

Sõltlaste karistamine süvendab narkoprobleemi
Juunis toimunud TedGlobal konverentsil Londonis kõneles Johann Hari narkosõltuvusest ning oma töö tulemustest uuriva ajakirjanikuna seoses selle mureväärse nähtusega. Hari jõudis selgusele, et narko- aga ka kõige muu sõltuvust ei ole kõige parem ravida vanglaga, vaid sõltlaste tagasi ühiskonda aitamisega.

Semiosalong alustab uut hooaega surma semiootikast
Sel neljapäeval, 29. oktoobril on semiootikutel ja teistel Lotmani koolkondlastel põhjust taas Kirjanike maja keldribaari koguneda, kuna kell kuus õhtul algab Arhiivis esimene Semiosalongi sellesügisestest surmateemalistest seminaridest.

Kuidas tappa teemat, alkoholireformi näitel
Kui ma oleksin suhtekorralduse õppejõud, siis viimane nädal paistnuks mulle kui jõulukingitus. Esmaspäeval esitatud alkoholipoliitika reformikavale andsid alkoholitootjad vastulöögi, mida võiks nimetada „teematapmise” õpikunäiteks. Seda kuuest lihtsast näpunäitest koosnevat strateegiat oleks patt jätta vaid alkotootjate teada. Niisiis, lühike õpetus agarale lobistile: „kuidas tappa ebameeldivat arutelu?”