Müürileht

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) on alates homsest, 15. maist avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi näitus „Lapsed ja sõda. 1941–1944”.

Tänasest, 12. maist on Okupatsioonide muuseumis võimalik tutvuda Tomas Alexanderssoni kokku pandud kollektsiooniga postkaartidest, fotodest ja reisifirmade brošüüridest, mis annab ülevaate Tallinnast nii, nagu linna tutvustati turistidele aastatel 1950–1991.

Kääriku Metsaülikool teemal „Tervist!” toimub 19.–23. augustil. Tänavuses tervistturgutavas Metsaülikoolis võetakse arutluse alla tervise mõiste muutumine ajas, Eesti meeste probleemid, meditsiinitööstus ja müük, vaimne tervis, riskikäitumine jpm.

Eesti filosoofiahuvilised kohtuvad 8.–9. mail Tallinna Ülikoolis toimuval XI Eesti filosoofia aastakonverentsil. Seekordse konverentsi teemaks on filosoofilised maastikud – erinevad maailma (sealhulgas meie endi) kogemise ja selle kogemuse mõtestamise viisid.

Eestlasel on küllaga põhjust olla selline, nagu ta on. Mäletada on väga palju. Ja küllap on sellelt pinnalt võrsunud ka eestlase identiteedi üks tugitalasid – vastandumine. Nii peamegi me iseenda defineerimiseks teadma, kes me kindlasti ei ole. Kuid vastandumine – olgugi et mõnel ajahetkel või arenguetapil tarvilik – tavatseb pikas ajavoolus muutuda piduriks.

Kirjandusteadlane Aare Pilv uuris kirjanik Igor Kotjuhilt ning MTÜ Uus Vene Kultuur Eestis (UVKE) eestvedajatelt Sandra Kossorotovalt ja Gustav Kalmult eestivenelaste ja nende kultuuri „tervise” kohta. Viljakas vestlus pani idanema esseekogumiku idee.

Täna, 5. mail kell 16.00 avatakse Okupatsioonide Muuseumis näitus „Keelatud mängud”, mis on pühendatud Nõukogude Eestis keelatud rokkmuusikale.

1945. aasta suure isamaasõja võidupäevast 9. maist on saamas Nõukogude Liidu järgse Venemaa uue rahvusliku identiteedi nurgakivi, mille pinnalt tahetakse nii Vene rahvast konsolideerida kui ka teda ideoloogiliselt läänemaailmale vastandada.

„Vabandust, et hilinesin” oli lause, mille kooliajal vene keeles perfektselt selgeks sain. Vene keel oli koolipäeva esimene tund, kuhu reeglina alati hiljaks jäin. Kaheksa-aastase keeleõppe järel oskan vaevaliselt Tallinna tänaval babuškale juhatada, kus suunas on lähim trammipeatus.

Eesti-vene keelegrupp Tallinnas on jooksev projekt, mille raames on eesti ja vene keele kõnelejatel võimalik omavahel suheldes ilma grammatikaõpikute abita üksteise keeli harjutada.

Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali juhiks valitud Darja Saar on uue põlvkonna tegija, kelle nägemuses sarnaneb loodav multimeediakanal kultuurimajale, mis sünnib koos vaatajatega, kasvatab ja harib neid.

On olnud palju juttu ringlevast majandusest, biomajandusest, rohemajandusest. Kuid jagamismajandus? Mis see veel on? Mida on vaja jagamismajanduse jätkusuutlikuks ning efektiivseks toimimiseks? Kas jagamismajandus võib tulevikus muuta üldist majandusstruktuuri? Kas riiki võib käsitleda kui ühte suurt jagamismajanduse mudelit? Need on küsimused, millele otsiti vastuseid Telliskivi Jagamismajanduse seminaril.