Müürileht

Kalendrisse vaadates nähtub, et september ongi kohe läbi. Võib vist juba öelda küll, et sain hakkama – sain lausa väga hästi hakkama! Ma mõtlen seda, et panin selle kuidagi enda kasuks tööle: leidsin lausa mingi valgustuse või paar. Ja mul oli nii huvitav.

Disclaimer: järgnevat artiklit ei tuleks võtta poliitilise arvamusloona. Pigem on see humanitaariuid ja -hämming, pseudofiloloogilis-semiootiline küsimus ilma olulisemate järeldusteta.

Müürilehe toimetusse laekus suve viimastel päevadel veiniplekkidega ümbrik. Peale oli kirjutatud „Suurimatelt kultuurisõpradelt” ja postmargil ilutses vahutav õlu.

Täna, 23. septembril toimub Tallinnas Vene Teatris rahvuste päevale pühendatud lõimumisteemaline väitlusturniir „Rahvus ei loe. Rahvus ei loe?”.

„Kosmopoliit” on Müürilehe rubriik, kus saavad sõna välismaal tegutsevad noored eestlased. Välispoliitika, majanduse, keskkonna ja kultuuri teemadele lähenevad kosmopoliidid uutest vaatepunktidest, nad arutlevad, miks asjad on mujal just nii või naa, ning kajavad, mis piiri taga teemaks.

Maia Tammjärve ülestähendused „Septembris ei joo” eksperimendi teisest nädalast.

Põige Berliini techno-urgastest Himaalaja kõrgmäestiku traditsioonilisse külaellu, budistlikku filosoofiasse ja mediteerimiskunsti. Muljeid kolmenädalasest reisist India põhjapoolseimas osariigis Ladakhis ning sealsest eluolust pildis ja sõnas.

Müürilehe kolleegiumiliige Helena Läks muljetab sellest, kui alkoholivabast septembrist siiski Dionysose joovastavate käte vahele tagasi kutsub.

Pühapäeval, kui Tallinnas koguneti Vabaduse väljakule „Sõbraliku Eesti” kontserdile, korraldasid Berliinis elavad eestlased omaalgatusliku sõbraliku Eesti aktsiooni ning kogusid Berliini jõudnud pagulastele kokku vajalikke tarbeesemeid.

USA-s Eesti alkoholidiskursusest väitekirja kirjutanud Riina Raudne on kõigi reklaamigurude halb unenägu. Ta saab hetkega aru, kui järjekordne siidrikampaania üritab talle naiselikkust pähe määrida. Riina on veendumusel, et riik on rahva joomisvõime liiga odavalt rahvusvahelisele alkoholitööstusele välja rentinud.

Eestimaa suvi on justkui loodud põgenemiseks – uitlevad flanöörid pagevad nädalateks tühjenevatesse küladesse, kosmopoliitsed vagabundid põikavad teel Berliinist Milanosse läbi ka Kilingi-Nõmmelt ning vanaema aiamaalt. Suvitaja, Toomas Nipernaadi on su alter ego! Seekord hõljus aga Nipernaadi suve kohal tume vari. Kuhu maailmarändur ka ei sattunud, ikka kaldus jutt ühel hetkel kaugele Lampedusa poolsaarele, siis jälle Vao küla mänguväljakule.

Veiko Õunpuu uues mängufilmis otsib Mirtel Pohla tegelaskuju kohta, kuhu varjuda. Kuigi Mirtel on ka ise mõelnud põgenemise peale mõnda inimlikumasse kohta, kus jaguks rohkem kaastunnet ja sallivust, soovitab ta ennekõike lasta lahti omaenese hirmudest.