Müürileht

29. jaanuar, neljapäev. Soojenduseks olen lahendanud kolm integraalvõrrandit. Avan arvuti ja jätkan pooleli oleva PHP-koodi kirjutamist. Harjutan programmeerimist. Õhtul saadan prantsuskeelse lühijutu prantslasest sõbrale üle vaadata. Õpin keelt. Mu pea kohal õõtsub kookospalm, tulin just ookeanist ujumast ning sõin hommikuks värske arbuusi. Olen Tai Kuningriigis ja mul on vaba-aasta. Või õigemini – iseõppimisaasta.

Vahepeal on jõud ühendanud urbanistide väljaanne U ning väliruumiajakiri ÕU, kokku sai ühine ajakirjanumber, mille teemaks on kriitika ja kriitilisus.

Kümne aasta eest ilmus mu „Demograafiline vetsupott” – artikkel, mille pealkiri läks kõnekeelde, ilma et sisu oleks alati tabatud. Osalt põhjustas seda muudatus tavalise vetsupoti kujus. Aga milline oli mu tollane hoiatus ja kuidas paistab tegelik olukord kümme aastat hiljem?

Keel moodustab pahatihti barjääri eesti ja vene kogukondade vahele. Müür on eriti paks eesti keelt kõnelevate noorte puhul, kes tunnevad reeglina hästi üksnes venekeelsete vandesõnade nimistut. Müürileht palus eestivene kultuuriruumi tundvatel isikutel võtta müürist paar kivi vähemaks. Niimoodi levinud mõistete tähendusi dekonstrueerides lammutame müüri enda ümber.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) on alates homsest, 15. maist avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi näitus „Lapsed ja sõda. 1941–1944”.

Tänasest, 12. maist on Okupatsioonide muuseumis võimalik tutvuda Tomas Alexanderssoni kokku pandud kollektsiooniga postkaartidest, fotodest ja reisifirmade brošüüridest, mis annab ülevaate Tallinnast nii, nagu linna tutvustati turistidele aastatel 1950–1991.

Kääriku Metsaülikool teemal „Tervist!” toimub 19.–23. augustil. Tänavuses tervistturgutavas Metsaülikoolis võetakse arutluse alla tervise mõiste muutumine ajas, Eesti meeste probleemid, meditsiinitööstus ja müük, vaimne tervis, riskikäitumine jpm.

Eesti filosoofiahuvilised kohtuvad 8.–9. mail Tallinna Ülikoolis toimuval XI Eesti filosoofia aastakonverentsil. Seekordse konverentsi teemaks on filosoofilised maastikud – erinevad maailma (sealhulgas meie endi) kogemise ja selle kogemuse mõtestamise viisid.

Eestlasel on küllaga põhjust olla selline, nagu ta on. Mäletada on väga palju. Ja küllap on sellelt pinnalt võrsunud ka eestlase identiteedi üks tugitalasid – vastandumine. Nii peamegi me iseenda defineerimiseks teadma, kes me kindlasti ei ole. Kuid vastandumine – olgugi et mõnel ajahetkel või arenguetapil tarvilik – tavatseb pikas ajavoolus muutuda piduriks.

Kirjandusteadlane Aare Pilv uuris kirjanik Igor Kotjuhilt ning MTÜ Uus Vene Kultuur Eestis (UVKE) eestvedajatelt Sandra Kossorotovalt ja Gustav Kalmult eestivenelaste ja nende kultuuri „tervise” kohta. Viljakas vestlus pani idanema esseekogumiku idee.

Täna, 5. mail kell 16.00 avatakse Okupatsioonide Muuseumis näitus „Keelatud mängud”, mis on pühendatud Nõukogude Eestis keelatud rokkmuusikale.

1945. aasta suure isamaasõja võidupäevast 9. maist on saamas Nõukogude Liidu järgse Venemaa uue rahvusliku identiteedi nurgakivi, mille pinnalt tahetakse nii Vene rahvast konsolideerida kui ka teda ideoloogiliselt läänemaailmale vastandada.