Müürileht

Missugune osa on kodul ja missugune koolil selles, kui hästi lapsel koolis läheb? Sageli oleme mures sellepärast, et lastele ei suudeta luua võrdseid võimalusi õppimiseks ja arenguks – pidades silmas Eesti koolide erinevat taset. Samas unustame, et nii kool kui ka kodu mängivad rolli lapse kognitiivses arengus ning tema edaspidises kooliedukuses. Psühholoogide meelest on üks põhjusi, miks mõnel lapsel läheb koolis paremini kui teisel, erinevused lapse koduses kasvukeskkonnas.

Nihilist on see tüüp, kes kuseb avalikus kohas, tsiteerides mendile Kanti. Hiljem, kui ta on jõustruktuuride esindajad politseibussis persse saatnud, masterdades selleks Eminemi lugu „The Real Slim Shady”, tuleb politseil luua toimunu hindamiseks erikomisjon.

Unustage lodevuspagulased. Suurem oht Eesti omariiklusele on siseemigrandid, kes maksavad küll makse, aga ei loo siia perekonda ega käi valimas. Nad on eskapistid, kes jätavad riigi ideoloogilisele kõnetusele vastamata. Aga sellest hetkest, kui riik ei suuda oma kodanikke kõnetada, pole see enam riik, vaid pelgalt punkt maakaardil.

Viimasel ajal tundub mulle üha enam, et oleks tore, kui me õpiks arvamuse avaldamise kõrval ka seisukohavõtmisest loobumist. Kui me oskaks maavanaemale külla minnes linnavurle mõttemaailma ukse taha ootama jätta, naabrimehe mõtted ja mured üleoleva suhtumiseta ära kuulata ning külapoe ees kohalikega halvakspanevad pilgud vahetamata jätta.

Läinudesmaspäevaseid Hispaania suurimaid ajalehti võrreldes on selge, et toimumas on midagi enneolematut: poliitilist suursündmust kajastavate väljaannete esikaantelt puuduvad mehed. Ühel või teisel viisil on pärast kohalike valimiste toimumist Hispaania kolme suurima linna juhtimisteemades peategelasteks naised.

29. jaanuar, neljapäev. Soojenduseks olen lahendanud kolm integraalvõrrandit. Avan arvuti ja jätkan pooleli oleva PHP-koodi kirjutamist. Harjutan programmeerimist. Õhtul saadan prantsuskeelse lühijutu prantslasest sõbrale üle vaadata. Õpin keelt. Mu pea kohal õõtsub kookospalm, tulin just ookeanist ujumast ning sõin hommikuks värske arbuusi. Olen Tai Kuningriigis ja mul on vaba-aasta. Või õigemini – iseõppimisaasta.

Vahepeal on jõud ühendanud urbanistide väljaanne U ning väliruumiajakiri ÕU, kokku sai ühine ajakirjanumber, mille teemaks on kriitika ja kriitilisus.

Kümne aasta eest ilmus mu „Demograafiline vetsupott” – artikkel, mille pealkiri läks kõnekeelde, ilma et sisu oleks alati tabatud. Osalt põhjustas seda muudatus tavalise vetsupoti kujus. Aga milline oli mu tollane hoiatus ja kuidas paistab tegelik olukord kümme aastat hiljem?

Keel moodustab pahatihti barjääri eesti ja vene kogukondade vahele. Müür on eriti paks eesti keelt kõnelevate noorte puhul, kes tunnevad reeglina hästi üksnes venekeelsete vandesõnade nimistut. Müürileht palus eestivene kultuuriruumi tundvatel isikutel võtta müürist paar kivi vähemaks. Niimoodi levinud mõistete tähendusi dekonstrueerides lammutame müüri enda ümber.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) on alates homsest, 15. maist avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi näitus „Lapsed ja sõda. 1941–1944”.

Tänasest, 12. maist on Okupatsioonide muuseumis võimalik tutvuda Tomas Alexanderssoni kokku pandud kollektsiooniga postkaartidest, fotodest ja reisifirmade brošüüridest, mis annab ülevaate Tallinnast nii, nagu linna tutvustati turistidele aastatel 1950–1991.

Kääriku Metsaülikool teemal „Tervist!” toimub 19.–23. augustil. Tänavuses tervistturgutavas Metsaülikoolis võetakse arutluse alla tervise mõiste muutumine ajas, Eesti meeste probleemid, meditsiinitööstus ja müük, vaimne tervis, riskikäitumine jpm.