Müürileht

Dihhotoomiatele üles ehitatud modernne maailmapilt soodustab lihtsustavat ja kategoriseerivat mõtlemist. Prantsuse filosoofi Bruno Latouri amodernne maailm on seevastu vohavalt hübriidne.

Sõjategevus Ukrainas märgib venelaste jaoks järjekordset teetähist ajaloolises võitluses kurja läänemaailma vastu. Aja jooksul kogunenud vimmast aitaks vabaneda ajaloo mitmepalgelisem käsitlus ning emigrantide elulugude laiem teadvustamine. Nii mõistaks ka vene inimene, et venelane võrdub eurooplane.

Tudengite veebitelevisioon Tudeng TV otsib kaht säravat noort juhtima uudistesaadet.

„Kosmopoliit” on Müürilehe värske rubriik, kus saavad sõna välismaal tegutsevad noored eestlased. Välispoliitika, majanduse, keskkonna ja kultuuri teemadele lähenevad kosmopoliidid uutest vaatepunktidest, arutlevad, miks asjad on mujal just nii või naa, ning kajavad, mis piiri taga teemaks.

Eestis viimasel ajal kirgi kütnud arutelud teemadel mugavus ja pagulus jäävad Berliinis kaugeks. Peaasjalikult seetõttu, et oma infohügieeni eest hoolt kandes jälgin ma viimasel ajal aina vähem eesti peavoolumeediat ja linnas toimub piisavalt palju, et mitte tahta oma päevi ka Facebookis veeta – see võtab lihtsalt liiga palju aega, et internetiavarustest midagi mõistlikku ja vajalikku välja sorteerida.

Kultuuriministeerium kuulutas eile välja riigihanke kultuuriajakirjanduse uuringu läbiviija leidmiseks. Uuring lähtub soovist saada tervikpilt Eesti kultuuriajakirjanduse sisulisest mitmekesisusest, uutest väljakutsetest ja väljaannete lugejaskonnast.

Vabas Eestis või vabadust lubavate tuulte käes sündinud põlvkonda on iseloomustatud idealistliku, liberaalse, avatud ja innovatsioonimeelsena. Teiselt poolt on välja toodud nende fragmenteeritust, pidetust, süvenemispuudulikkust, ülbet äravalitustunnet ja sihitust. Nii Eesti kui ka terve Euroopa poliitikas peegeldab seda konflikti passiivsus poliitika suhtes: noorte vähene valimisaktiivsus, negatiivne suhtumine poliitikasse, võõrandumine senistest valitsemisviisidest.

Kümme või isegi viis aastat tagasi tundus võõra inimesega sotsiaalvõrgustikus ühendust võtta ebaviisakas. Mõned kuud tagasi aga silm ka ei pilkunud, kui kirjutasin digikultuurimees Henrik Roonemaale ja sotsiaalvõrgustiku rate.eeloojale Andrei Korobeinikule, et nad võiksid liituda minu ja keeleteadlase Mati Hindiga, et vestelda arvamusfestivalil y-generatsiooni digitaliseerumisest.

Kokkuvõte arvamusfestivali vestlusringist teemal „Y-generatsioon ja väärtus”.

Selmet suruda kõigile peale arvutigeniaalsust, võiks teha unistuste töötubasid.

Alguses isiklikku. Olen sündinud 1975. aastal nagu ka Berk Vaher, kiwa, Mart Kalvet, Kristjan Piirimäe, Heidy Purga jpt, seega tüüpiline X-generatsiooni päss.

Identiteedipuuduse käes vaevlev või seda nautiv põlvkond? Y-generatsiooni elu täidavad eneseotsingud. Sellest kõik hädad ja seiklused alguse saavadki.