Müürileht

Näeme endi ümber palju olukordi, kus üksteise aidatamise asemel, viskavad inimesed teistele hoopis kaikaid kodaratesse. Vahel lihtsalt kadedusest, vahel inimlikust hirmust „ilma jääda”, aga teinekord põhjendamatust omamisvajadusest. Selmet igaüks omaette põlve otsas nokitseb, võiksime õppida enam koostööd tegema – siduma oma plaane ja eesmärke ning nende nimel ühiselt töötama.

Taju ja tuju muutvad ained on tehnikad ja kanep on neist tõenäoliselt mitmeotstarbelisim. Nagu iga tööriistaga, kaasnevad ka uimastite väärkasutamisega mõned ohud.

Õpilase roll ja ühiskonnas käibivad soorollid sobituvad koolisüsteemis poiste ja tüdrukute vahel erinevalt. Kuigi haridussüsteem on väidetavalt sooneutraalne, ulatub võrdõiguslikkuse küsimus lähemal uurimisel ka sügavale kooliseinte vahele.

Koolis käibivate soostereotüüpide järgi on poisid andekad, kuid rahutud ning tüdrukud saavutavad edu vaid töökuse ja usinusega.

Müürileht avaldab Fingleri blogis esmailmunud intervjuu Monika Kuzminaga, kes lisaks Fingler.com digikioskis saadaval olevale ajakirjale Golf juhib ka heade uudiste portaali Goodnews.ee.

Müürileht avaldab Fingleri blogis esmailmunud intervjuu maailma majandusajakirjade liidri Forbes’i eestikeelse väljaande tegevjuhi André Abneriga.

Käesolevas numbris lõpeb Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul Müürilehes ilmunud arvamusartiklite seeria „Visand minu Eestist”, mis vahendas noorte nägemusi ja mõtteid kaasaegsest Eestist. Lõpetuseks on sõna Oudekki Loonel.

Tarbimiskultuur on jõulupühade tähendust suuresti muutnud. Iga-aastasesse tarbimispalavikku langemise asemel on aga võimalik langetada õnnelikumaid ning ökoloogiliselt vastutustundlikumaid kinkimisotsuseid.

Pühade ajal toovad vaimule ja kehale kergendust eetilised ja tervislikud toiduvalikud.

Põhiliselt tahan vaadelda elitaarsust, seda läbimõtlemata ja tüütut sõnakõlksu, ning selle mõiste mõningaid avaldumisvorme. Nagu pealkiri viitab, tuleb juttu elementaarsetest asjadest, ehkki on veider, et just elementaarseid asju on alatasa tarvis meelde tuletada ja üle rääkida.

Olen mõelnud Sirbis toimuvaga seoses viimastel päevadel põhjalikult selle üle, milline siis see meie kultuuriajakirjanduse iganädalane lipulaev tegelikult olema peaks, kuna alati saab paremini ja nii mõnigi senise Sirbi aadressil kõlanud kriitikanoot vajab vähemalt põhjalikku arutamist.

Läksin TEDxTartule kerge eelarvamusega, sest USAs 1980ndatel algatatud konverentsisari, mille esialgseks eesmärgiks oli üllas mõte jagada erinevate teadusvaldkondade vahel ideid, on nüüdseks muutunud globaalseks brändiks. Kasutades teadusblogija Jevgeni Morozovi kujundit, on TEDist saanud omaette ökosüsteem, kus raamatutest saavad kõned, kõnedest meemid, meemidest projektid ja nendest omakorda uued kõned ning raamatud.