Müürileht

Suveüritusi on Eestis liiga palju. Sellise järelduseni jõudis muuhulgas Kaarel Kärner eelmisel nädalal ilmunud Sirbis. Tõepoolest, meil on rokkfestivale, folkfestivale, alternatiivmuusikafestivale, filmifestivale; meil on interdistsiplinaarne linnaruumifestival, joogafestival, ökofestival... nimekiri tuleb pikk ja täieneb üha.

Oktoobris toimuvate kohalike valimiste puhul on Müürilehe toimetusel kavas poliitikas toimuval aktiivsemalt kätt pulsil hoida, keskendudes ühe alateemana valimis- kampaaniatele. Oleme kokku pannud n-ö püstol-reklaamianalüüsijate kolmeliikmelise žürii, kes reklaamide hindamise asemel tegelevad nende kommenteerimise ja dekonstrueerimisega.

Ühiskond teenib endiselt agaralt finantsmuulade huve ja kultuurielu oleks justkui kuuseehete kombel kappi peitu pandud. Hasartmängumaksu Nõukogu läheb manalateele, raamatukogude arvu vähendatakse, Nukuteatris valitseb peataolek. Kunsti tehakse siiski kuidagimoodi edasi. Vestlused Berliini külastanud noorte eesti „kultuuritegelastega” panid mõtlema, kuidas meie kultuuril praegu läheb.

Müürileht annab Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul sõna noortele ja avaldab käesoleva aasta vältel nägemusi ja mõtteid kaasaegsest Eestist. Rahvaraamatukogude nähtavuse ja mõju üle mõtiskleb kriitik Mihkel Kunnus.

Kopenhaagen ei ole küll klassikalises mõistes metropol nagu London või aina populaarsemaks muutuv Berliin, kuid sellegipoolest on see linn päris värvikas ning selle kultuurielu rikas ja mitmekesine.

Müürileht annab Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul sõna noortele ja avaldab käesoleva aasta vältel nägemusi ja mõtteid kaasaegsest Eestist.

Järgnevalt pakun ma välja mõtte, et Eesti poliitilise kultuuri halvenemise üks tegureid on olnud naiste vähene kaasatus poliitikasse ja sooline ebavõrdsus üldisemalt.