Müürileht

Ööülikooli inimesed on tulnud raadiomajast välja, võtnud kaasa kaamerad ja asunud tegema telesarja. Õppejõud otsitakse nende maakodudest üles ja minnakse külla.

Müürilehe arvamusrubriigis „Visand minu Eestist” kirjutab sel korral kirjandusmagistrant Mariann Tihane, kuidas nihilismi kõnetamisest saab nihilismi ületamine: osalev mõtlemine ning kaasav sõna.

Lähenevate kohalike valimiste eel otsustas Müürileht sõnakatelt noortelt kultuuriinimestelt poliitika kohta aru pärida. Saadetud lühikeste mõtteavalduste toel üritasime pealkirjas sõnastatud laiemale küsimusele vastust leida.

Lähenevate valimiste eel haaras Müürileht kümne sõnaka noore nööbist kinni ja palus neilt ühte mõtet poliitika või valimiste teemal. Saadetud mõttekillud ilmuvad jooksvalt enne valimisi Müürilehe Facebooki lehel. Tekstide ja fotode koosmõjul avaneb portree kõige nooremast valijagrupist, kelle valimisaktiivsus on seni paraku olnud ka kõige madalam.

Oktoobris toimuvate kohalike valimiste puhul on Müürilehe toimetusel kavas poliitikas toimuval senisest aktiivsemalt kätt pulsil hoida, keskendudes ühe alateemana valimiskampaaniatele. Sellel otstarbel oleme kokku pannud n-ö püstol-reklaamianalüüsijate žürii, kes reklaamide hindamise asemel tegelevad nende kommenteerimise ja dekonstrueerimisega.

Oktoobris toimuvate kohalike valimiste puhul on Müürilehe toimetusel kavas poliitikas toimuval senisest aktiivsemalt kätt pulsil hoida, keskendudes ühe alateemana valimiskampaaniatele. Sellel otstarbel oleme kokku pannud n-ö püstol-reklaamianalüüsijate kolmeliikmelise žürii, kes reklaamide hindamise asemel tegelevad nende kommenteerimise ja dekonstrueerimisega.

Interneti subkultuurist välja arenenud piraadipartei sisenes poliitikasse lubadusega teha seda teisiti. See lubadus tõi neile soovitud tähelepanu, kuid nüüdseks on esimene eufooria möödas ja mõnel pool on jõutud piraadid juba surnuks kuulutada.

Müürileht annab Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul sõna noortele ja avaldab käesoleva aasta vältel nägemusi ja mõtteid kaasaegsest Eestist. Lugude olulisusest kirjutab Jim Ashilevi.

Juba üle kahe aasta on Facebookis eksisteerinud grupp „Tagasi lätetele!”, millel on septembri alguse seisuga kogunenud 51 liiget. Asja idee on lihtne – saata postkastidesse tulevad valimisreklaamid tagasi nende allikatele, st parteide kontoritesse.

Lugesin satiiriväljaandest The Onion CNN.com'i tegevtoimetaja seletuskirja „Let Me Explain Why Miley Cyrus’ VMA Performance Was Our Top Story This Morning”. Tõttöelda ma ei tea, kes on Miley Cyrus, aga ma aiman, et see lugu on võrdsustatav mis tahes skandaalse staarikese täiesti ebaoluliste tegemistega Eesti klikiiharas online-meedias, ja olgugi et seletuskirja näol on tegemist naljaga, pole ma midagi nii tõepärast kaasaegse meedia toimimismehhanismide kohta ammu lugenud.

Tänavu augusti keskel Paides esmakordselt aset leidnud suure Arvamusfestivali asemel tahan tähelepanu tõmmata ühele pisemale, väga pika traditsiooniga ja samuti kogu ühiskonda puudutavale mõtetevahetusele Käärikul – Metsaülikoolile.

Suveüritusi on Eestis liiga palju. Sellise järelduseni jõudis muuhulgas Kaarel Kärner eelmisel nädalal ilmunud Sirbis. Tõepoolest, meil on rokkfestivale, folkfestivale, alternatiivmuusikafestivale, filmifestivale; meil on interdistsiplinaarne linnaruumifestival, joogafestival, ökofestival... nimekiri tuleb pikk ja täieneb üha.