Müürileht

Kui oleme nõus loobuma omamisest, võib ajast saada ühiskonna suurim võrdsustaja, kirjutab Kaimai Kuldkepp, feminist ja keskkonnaaktivist.

Ideaalses maailmas otsime me aktiivselt võidad-võidan-lahendusi. Ka niisuguseid, mis ei pruugi meie esmaseid huve kõige paremini teenida, arvab Henri Holtsmeier, aednik-aktivist.

Kui Ukraina põgenikele avas Euroopa oma uksed ja südamed, siis Aafrikast või Lähis-Idast pärit migrandid peavad siiani leppima telklaagrite, lutikate, tarade, rutiinsete kinnipidamiste ja lõputu ootamisega. See ongi Euroopa Willkommenskultur.

Aeglane piiritus tähendaks vähest lendamist, austust konteksti vastu, aga ka julgust igatseda sinna, kus hing on rõõmsam, arvab Eeva Kesküla, poole kohaga akadeemiline nomaad.

Kuum kliima ja elurikkuse kadu eeldavad avalikult sektorilt senisest kiiremaid, laiema toetuspinna ja pikemaajalise vinnaga otsuseid. Selliste otsuste tegemisel võib kaasata poliitikakujundamisse arutleva miniavalikkuse ehk praktika, mida tuntakse Eestis rahvakogu nime all.

Eesti konservatiivsed poliitikud on aastaid imetlenud Poola ametivendade edu, suutmata ise sarnaseid tulemusi saavutada. Selle taga võib aga olla asjaolu, et Eestis puuduvad säärased keskmist kasvu valed, mida edukalt populismivankri ette rakendada.

Suvi võib küll tunduda apoliitiline aeg, kuid suvel avanevates keskkondades leidub palju erisuguseid võimalusi, kuidas oma agendaga kohale lennates huvitavat nihestatust esile kutsuda. Siit leiad mõned ideed, mis ei nõua suurt hulka inimesi, palju aega või põhjalikku ettevalmistust.

Üle saja päeva on möödunud päevast, mil Vladimir Putin vallandas Ukraina „kolmepäevase sõja”, uskudes omaenda valesid ja oodates kiiret võitu. Kuidas toetavad inforünnakud nende peamiste eesmärkide elluviimist?

Eesti suund Euroopasse, ebamugavad paraadid, kolm põlvkonda aktivismi ja ühiskonna igavene valmis saamine. Heidame pilgu LGBT+-inimeste ja riigi vahelistesse suhetesse viimasel 30 aastal.

Eesmärgistatud, ausa ja korruptsioonivaba omavalitsuseni jõudmine on keeruline, kuid see on tehtav. Selleks on vaja tahet muutuda, sihikindlaid ja teadlikke juhte ning ebamugavat läbipaistvust.

Ukraina küberruumis justkui ei toimukski midagi märkimisväärset ega silmapaistvat. Ent see on selle sõja kõige suurem müüt – kübersõda algas juba mõni tund enne tankide ja rakettide rünnakuid.

15-aastaselt üksinda aastaks Saksamaale, 17-aastaselt ettevõtjaks, 23-aastaselt linnapeakandidaadiks, kõigest paar kuud hiljem erakonna juhiks. Johanna Maria Tõugu lend poliitikaorbiidile on sellega alles alanud. Tema siht on Toompea ja eeskujud suuresti kuskil Euroopas. Ta teab, et tähtede poole pürgimine roheliste erakonnas saab olema kadalipp, aga kiirelt ja mugavalt orbiidile jõudmine poleks temale omane.