Müürileht

Suvi võib küll tunduda apoliitiline aeg, kuid suvel avanevates keskkondades leidub palju erisuguseid võimalusi, kuidas oma agendaga kohale lennates huvitavat nihestatust esile kutsuda. Siit leiad mõned ideed, mis ei nõua suurt hulka inimesi, palju aega või põhjalikku ettevalmistust.

Üle saja päeva on möödunud päevast, mil Vladimir Putin vallandas Ukraina „kolmepäevase sõja”, uskudes omaenda valesid ja oodates kiiret võitu. Kuidas toetavad inforünnakud nende peamiste eesmärkide elluviimist?

Eesti suund Euroopasse, ebamugavad paraadid, kolm põlvkonda aktivismi ja ühiskonna igavene valmis saamine. Heidame pilgu LGBT+-inimeste ja riigi vahelistesse suhetesse viimasel 30 aastal.

Eesmärgistatud, ausa ja korruptsioonivaba omavalitsuseni jõudmine on keeruline, kuid see on tehtav. Selleks on vaja tahet muutuda, sihikindlaid ja teadlikke juhte ning ebamugavat läbipaistvust.

Ukraina küberruumis justkui ei toimukski midagi märkimisväärset ega silmapaistvat. Ent see on selle sõja kõige suurem müüt – kübersõda algas juba mõni tund enne tankide ja rakettide rünnakuid.

15-aastaselt üksinda aastaks Saksamaale, 17-aastaselt ettevõtjaks, 23-aastaselt linnapeakandidaadiks, kõigest paar kuud hiljem erakonna juhiks. Johanna Maria Tõugu lend poliitikaorbiidile on sellega alles alanud. Tema siht on Toompea ja eeskujud suuresti kuskil Euroopas. Ta teab, et tähtede poole pürgimine roheliste erakonnas saab olema kadalipp, aga kiirelt ja mugavalt orbiidile jõudmine poleks temale omane.

Venemaale kehtestatud sanktsioonide eesmärk ei ole tuua rahvast välja protestima või lootus, et eliit alustab ülestõusu režiimi vastu, nagu on siin-seal avalikkuses väidetud. Sanktsioonide eesmärk on tõmmata Venemaal tervikuna „hing kinni”, et Putini sõjamasina veresoontesse ei jõuaks enam piisavalt hapnikku.

Kuigi suur osa vaimse tervise teemalistest debattidest on keskendunud tervishoiuteenuste kättesaadavusele, oleks aeg hakata suurendama kogukonna rolli vaimse tervise ennetamisel ja esmaabi pakkumisel.

Eesti inimeste liikumisaktiivsus langeb kolinal, jättes endast maha aina nõrgema ühiskonna. Nukras vähikäigus mängib ootamatult tähtsat rolli asjaolu, et liikumine on olnud seni niivõrd loomulik osa igapäevaelust, et seda pole märgatudki, rääkimata strateegilisest takka utsitamisest. Kuidas saaks riik nüüd jõuda meetmeteni, millega liikumist süsteemselt taastada?

Sooline esindatus ühiskonna- ja poliitikasaadetes on Eestis tugevalt meeste poole kreenis. Näited maailmast tõestavad, et võrdsem jaotus on võimalik, kuid selleks läheb vaja juhtkonna tasandi otsust.

Ida-Virumaa on kui energeetiline pantvang, keda tuleks ja võiks sissetallatud rajalt kõrvale pöörata, aga tee haljasse rohelusse paistab olevat veel pikalt põlevkiviga sillutatud.

Koroonaviirus on globaalne, kuid valitud strateegiad sellega toimetulekuks riigiti erinevad. Poliitikameetmete valik on rahvusvaheliselt küll sarnane – liikumispiirangutest ja testimisest kuni vaktsineerimiseni –, kuid meetmete rakendamisviisid, ulatus, rangus ja ajastamine varieeruvad märgatavalt. Vaatame nende valikute sisse.