
Arhitektuur

Puhkus ja arhitektuur. Kus puhkas töötav kodanik Nõukogude Eestis?
Nõukogude ajal arenes Eestis hoogsalt välja suvila- ja puhkebaasikultuur, kus kergelt läänelik ja rõhutatult sotsialistlik ristusid iselaadi puhkusearhitektuuriks.

Fragmendid kadunud keskkondadest. Tallinna kohvikud
Kohvikud on olnud sageli olulised tähised nii siinsel mälu- kui ka sisearhitektuuri maastikul, pakkudes tähenduslikku läbilõiget argikultuuri arengutest laiemalt.

Uinunud kaunitarid
Raul Oreškin meenutab, kuidas lapsena puumajast paneelikasse kolimine teda vanu maja pani armastama

Arhitektuuri kaasaegne mõtestamine ja julgus mõistete avatusele – „Nõrga monumendi” uurimus
Eesti paviljonist Veneetsia arhitektuuribiennaalil ei saa kirjutada ilma korra pilku heitmata biennaali rollile kui sellisele ja eesmärgipüstitusele, miks seal osaletakse.

Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku?
Kunagi terve küla kokku toonud kolhooside keskushooned seisavad praegu paljuski muust kogukonnast hüljatuna maa-asulate südames. Nõukogudeaegse kõrgetasemelise modernistliku ehitusstiili näited vajavad lagunemise vältimiseks riigi ja kohalike tuge.

Kuraatoriessee: Nõrk monument Arhitektuuribiennaalil
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorid Laura Linsi ja Roland Reemaa reflekteerivad nõrga monumendi mõiste üle, mis on tänavuse Eesti väljapaneku kontseptuaalne tuum.

Aeglaselt küpsetatud arhitektuur
Eelmise aasta lõpus külastasid Tallinna 140 Taani Kuningliku Kunstiakadeemia Arhitektuuri, Disaini ja Konserveerimise Kooli bakalaureusetudengit, kes tutvusid linna arhitektuuriliste eripäradega ning panid paberile isiklikud visioonid Kalarannast.

Jätkusuutlikkus on meie planeedi tuleviku tagamise tugisammas. Intervjuu Massimiliano Fuksasega
21. septembril esineb Tallinnas Euroopa arhitektuuripoliitikate konverentsil peakõnelejana Itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas, kes juhatab 1985. aastast koos abikaasa Doriana Mondrelliga omanimelist arhitektuuribürood Studio Fuksas. Arhitekt ja visionäär mõtiskleb tänapäeva urbanistliku elukeskkonna planeerimise väljakutsete, oma edukuse võtme ning loominguliste sihtide üle.

Röntgenikujutisest välja arenenud uus visuaalkeel
Reaalteaduste vallas tehtud avastustel on sageli ettearvamatud kaasmõjud visuaalkultuurile. Nii tõi röntgenikiirte avastamine pildikeelde uusi fantaasiaga flirtivaid reaalsuse kihte ning arhitektuuris hakkasid ehitised paljastama oma sisemist toimimisloogikat.

Tallinna arhitektuuribiennaal kaasab linnadisaini biotehnoloogia
Tallinna arhitektuuribiennaal TAB 2017, mille on kureerinud arhitekt ja ökoloog Claudia Pasquero, tutvustab end seekord alapealkirjaga „bioTallinn”.

Vabaõhumuuseumis saab kogeda teraapilist püstkoda
Septembrikuu lõpuni on Vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni nimega „Metatalu elemendid”. Tegu on Eesti kontekstis haruldaselt ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime.

Täna toimub arhitektuuri välkloeng kosmosest ja ruumist
Eesti Arhitektuurikeskuse kutsub täna, 9. veebruaril kell 19 arhitekte, ruumihuvilisi ja kosmosefänne Tallinna Kinomajja välkloengule. Loengu teemad ulatuvad virtuaalreaalsuse avarustest ava- ja sisekosmose sügavusteni. Kuidas kaitsta inimest ekstreemsetes keskkonnatingimustes? Millisel viisil mõjutab kosmose halastamatus teadlase, arhitekti, disaineri või inseneri mõtlemist ja loomingulist käekirja?