Müürileht

Lapse asukohta tuvastada võimaldavaid vahendeid ja mobiilirakendusi reklaamitakse lapsevanematele turvalisuse ja vabaduse sildi all, kuid avalikult pole arutatud, mis võib olla jälgimisseadmete kasutamise negatiivne mõju. Kas minna lihtsalt vooluga kaasa ja jälgida oma lapse tegevust, sest see tekitab kontrollitunnet?

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord tuleb juttu mõistest, mis kuulub juba ammu futuristide argisõnavarasse, aga tavalisele inimesele on ilmselt täielik ulme.

Minevikuulme tulevikunägemused ei realiseeru kunagi täielikult, kuid nende vaatlemine pakub olevikus omalaadset virgutavat võrdlusmomenti – head võimalust mõelda sellele, mis tegelikus ajaloos on läinud teisiti, mis (kaugegi analoogia korras) sarnaselt ning mis jääb sõltumata daatumist ikka veel tulevikuliselt aktuaalseks.

Nutitelefon on kokteil keemilistest elementidest. Keskmiselt leidub selles 75 perioodilisustabeli elementi, milleta telefon meie taskus ei vibreeriks, helendaks ega heliseks. Vaatame, millistest kriitilise tähtsusega elementidest üks nutitelefon koosneb, kust need pärit on ja mis mahus need praegu tagasi ringlusesse jõuavad.

Kasvavat arvutusvõimsust on juba pikka aega meditsiinivankri ette rakendatud. Psühholoogilise trauma ja sellest tulenevate stressihäirete tehnoloogia abiga ravimine tundus kaua võimatu, kuid nüüdseks on katsetatud edukalt hulganisti lahendusi, mis toimivad ka ilma selle tagamaid lõplikult tundmata.

Televiisorid ja ekraanid on meie tehiskaaslased, kes lahutavad me meelt, toidavad meie afekte ja tekitavad kell kaks öösel eksistentsiaalset vaakumit. Elu külmade kiirgavate pindade vahel ei ole tingimata meelakkumine.

Kui koroonapandeemia algas ning vabakutselised nõutult toetuseid ootama jäid, tuli toidufotograafina töötav Katrin Press ideele luua rakendus, mis aitaks ühiste eesmärkidega vabakutselistel tööalaselt jõud ühendada. Kuigi praegu teeb Klapp alles oma esimesi proovisamme, on see valitud Ajujahi 30 parima idee hulka ning ootab juba esimesi kasutajaid. Uurisimegi, millega täpsemalt tegu on.

Tuleviku toit valmib üha vähem suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Aina rohkem pannakse rõhku tervisele ja keskkonna säästmisele ning tuuakse menüüsse ootamatuid tooraineid.

Ühe mehe pöörane eksperiment on defineerimas paljude jaoks ümber toidu homset päeva. See saab olema mälumisvaba, antisotsiaalne, üksluine ja rangelt funktsionaalne.

Eesti idufirma väljatöötatud rakendus Zelos aitab vabatahtlikest koosnevaid meeskondi mängustamise kaudu tegutsema utsitada. Firma üks asutaja Johanna-Mai Riismaa selgitab, kuidas nutiajastul tulemuslikult suuri organisatsioone juhtida.

Taimede kasvatamine hüljatud kortermajades või kuiva pinnase viljakaks muutmine on vaid mõned lahendused, mida tehnoloogial on pakkuda põllumajanduse efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmiseks.

Kas boheemlaslikust ülikoolilinnast võiks saada innovaatiline start-up’i-keskus? Tartu kavandab sellist digimuutust, kuid üllaid ambitsioone võivad hakata pärssima igihaljad probleemid lennuühenduse, kahaneva rahvaarvu ja investorite nappusega.