Müürileht

Eesti looduskaitseliikumiste ajaloo alguspunktiks pole fosforiidisõda. Siinmail hakati looduskaitsega tegelema samal ajal kui mujalgi maailmas. Seejuures oldi hästi kursis rahvusvaheliste arengutega ja väärtustati kultuuri rolli. Kõigest sellest annab tunnistust Tallinna deklaratsioon.

„Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast”, Von Krahli Teater. Lavastaja Jaak Prints, teksti autorid Eero Epner ja Aare Pilv, kunstnik Kristel Zimmer, helilooja Hendrik Kaljujärv. Osades Sergo Vares, Juhan Ulfsak, Liisa Saaremäel, Gert Raudsep, Karl Birnbaum, Edgar Vunš, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Markus Andreas Auling. Kaasa teevad Rahvusooper Estonia poistekoor ja dirigent Hirvo Surva. Lavastus valmis koostöös Delfi Meediaga. Esietendus 20. novembril 2024 Noblessneri Nobeli saalis. 

Kohtume ühe viimaste aastakümnete mõjukaima graafilise disaineri Linda van Deurseniga, et vestelda graafilisest disainist kui meediumist, selle intelligentsusest ja hetkeseisust.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Krislin Ots, miks kutsusid tema, Micaela Saraceno ja Sten Palling ellu klubikultuurile keskenduva podcast’i „Culture Unseen”.

Juba üle 20 aasta biite kütnud Roma Vjazemski nime on saanud seostada aastate jooksul nii hiphopi, disko kui ka funk’iga. Juba mõnda aega troonib ta soolokäekirja aga „ambient’lik kolistamine”, nagu ta seda ise nimetab. Lisaks veab ta koos Madis Aesmaga lõbusa nimega duot Fruit Express ja koos Kristopher Luigendiga plaadifirmat SAD FUN. Vestlesime Romaga tema uue plaadi „Handlebar Tape” ilmumise koidikul.

Plaadil „Südamelt ära” kuuleb lausa mitut erinevat sämi.

„Tere, kaine Eesti” püüab kokku tuua dnb-saundi ja 90ndate eesti bomž-core’i.

Bert On Beats on nagu põrandaaluse tantsumuusika Misha Panfilov.

„The Whisper of Muffled Lyres” käsitleb futuristliku rühmituse OBERIU luuletajate keerulist saatust.

Õnnepalu loomingulise tegevuse poolnaljaga blogimiseks nimetamine on üks viis tuua rõhutatult esile järjepidevust ja läbivat joont, mis tema tekstivoolu kindlalt ja katkematult ajas edasi kannab.

Ehkki nähtavasti võivad tehisintellektist vestluskaaslased (ehk nn surnud interneti asukad) juba praegugi inimeste üksildustunnet tuntavalt vähendada, ei tohiks jätta tähelepanuta sedagi, mis juturobotit tegelikult motiveerib ja mida see inimkasutaja jaoks muudab. Kuidas aga seostuvad kõnealused vestlused robotiga ca 3000 aasta vanuse akadikeelse tekstiga?

Endises vanglas tegutsev kultuurikeskus Lukiškėse vangla 2.0 püüab näidata, kuidas kultuuri ja kunsti kaudu saab mõtestada ümber kohti, mis kannavad rasket ajaloolist taaka.