Müürileht

Keskaegne Santiago de Compostela palverännutee on sekulaarsel 21. sajandil massideni jõudnud. Mitmed palverännakut raamistavad ajaloolised rituaalid on tänapäeval küll säilinud, kuid saanud uue sisu ja tähenduse.

Pealkirjas esitatud küsimusele vastamiseks palusime kümnel inimesel jagada mõnda oma personaalset rituaali. Vastustest leiab metafüüsikat, ebausku ja korduvaid argiseid tegevusi, aga ka vastupidist ehk argimüra eest põgenemist, sisekaemust võimaldavaid hetki ja kohti.

Sõltumata sellest, kas me naeruvääristame inimeste ebausklikke praktikaid või võtame neid tõsiselt, on selge, et neil on tänapäeva ühiskonnas oma roll. Ehkki vormiliselt on need muutunud, on sisu võrdlemisi sarnane aastasadadetaguse ajaga.

Pidev kaalulangetamine ja söömise ülemäära kontrolli all hoidmine röövib eneseusalduse ja toidust saadava naudingu ning on tihti tervisele kahjulikum kui kaalunumbritega vaherahu sõlmimine.

Kokk on korraga tuletõrjuja, vang ja mustkunstnik. Keegi, kelle tööst pole ühiskonnal vähimatki aimu.

Briti meediauurija usub, et virtuaalmängud võivad depressiooni leevendada ja aidata inimesi traumaatilise kogemusega toimetulekul.

Mis seos on Roger Federeril ja uneleval sekretäril? Või kas neil ei olegi mingit seost? Ja kas just selles pole häda? Moodsa inimese „heitlik tähelepanu” ja „harali meel” eksleb siia-sinna ega lase enam keskenduda. Kuid see kõik polegi nii uus, kui paistab.

Inimesi panevad jooksma erinevad põhjused ning nõnda on sel ka erinevaid praktikaid ja filosoofiaid. Kes jookseb maratoni, kes läbi reaalsuste.

Valed arusaamad õigest toitumisest võivad sportlase karjäärile lõpu teha. Sealjuures on söömishäirega sportlasi Eestis rohkem kui varem.

Kaotus on võidu kuri kaksikvend, üht kontseptsiooni ei eksisteeriks ilma teiseta. Ehk oleks aga hoopis tulemuslikum kasvatada kaotushirmu asemele ebakindlustaluvust ning teha rahu võimalusega mitte võita?

Kahetsusväärselt tihti jäetakse alkoholijoomisele järgnevast pohmelusest rääkides kõrvale emotsionaalne aspekt, häbi või abstraktne ärevus selle pärast, mis eelmisel õhtul kas tegelikult toimus või võis toimuda. Aga kas pole see me kogemustes just kõige tooniandvam aspekt?

Öeldakse, et enne kui teistele appi tõttad, aita ennast. Kui suunata kogu fookus ja jõud aga vaid enesele, vajub oodatud tasakaal teistpidi kaldu. Eneseabi üledoos võib tekitada vanade probleemide asemele lihtsalt uued ja keerulisemad.