Vaadeldes Vintage Humanas ühe euro päeval riideesemete pärast võitlevaid pensionäre ja Sveta baari püsikaid, I could not help but wonder: kas mood on muutunud ideoloogilise mängumaana tõepoolest inklusiivsemaks?

Kas moodne ehk ajastu vaimuga kaasas käiv võib olla nüüd nii 25-, 35- kui ka 65-aastane indiviid? Või ütlen ma seda pelgalt enese rahustamiseks, veenmaks end, et kõik on veel ees või vähemalt kusagil vahepeal, mitte taga?

Mood on väsitav. Moega kursis püsimine, moe tarbimine, enda moe kuulutamine teistele on kõik seda tüüpi tegevused, mis vajavad aega, keskendumist ja analüüsivõimet – muidugi siis, kui neid hästi teha. Moes osalemise eesmärk on, nagu ütleb sulle iga teine Zara või ASOSe klient, eneseväljendus; staatuse demonstreerimine/feikimine, nagu ütleb iga keskmiselt mõistlik reklaamitöötaja; seks, nagu ütleb iga teismeline, kes sätib peegli ees emme ostetud Polari pusa. Viimane on ilmselt tõele kõige lähemal ja oma siiruses ning moe tõsiselt võtmises kõige võluvam. Skaala teises otsas asub pensionär, vanem inimene. Inimene, kellelt praegune ühiskond on röövinud õiguse olla seksuaalne olend, kelle staatusega on lood Ida-Euroopas keerukad ning kes enamjaolt ei tunne end hästi Zara või River Islandi noortele kuumadele kehadele mõeldud hilpudes.

Vanuse ja staatuse tihedad suhted

Ometigi on vanadus tõusev trend. Vanemaid modelle liigub moelavadel, kortsudega palistatud nägu reklaamib keskklassi eelistatud kosmeetikatootjat L’Oréali, instagrammerid, keda sa armastad vihata, kuulutavad, et kui nad kasvavad suureks, tahavad nad olla nagu Iris Apfel.

Üks maailma moodsaimatest naistest ongi hetkeseisuga 98-aastane sisekujundaja Apfel. Carine Roitfeld, üks seksikaimaid naisi ja prantsuse šiki kehastus, on 65. Vanurite laineharjale tõusmine on mõistagi tingitud sellest, et inimesed elavad järjest kauem ja suudavad seejuures jääda enam-vähem aktiivseks, eriti siis, kui neil on õnnestunud nautida Lääne või siis näiteks Jaapani meditsiini rõõme. Lisaks on nendel beebibuumerite põlvkonna esindajatel kõvasti rohkem pappi kui nende lastel ja lastelastel. Seda jällegi eelkõige läänemaailmas. Ida-Euroopas pesitsevad samaealised peavad saama hakkama tunduvalt vähemaga ega saa lubada endale Margaret Howelli ja Barbouri sensibiilseid igapäevariideid, millega kaunis maamajas lastelastega ökobasiilikut istutada. Elu on meie kandis raske, kuid samas ei saa ka siin elu elamata jääda. Sõbranna 80. juubeliks sätitakse end nii Tallinnas kui ka Prahas sama tõsiselt kui sõbranna 18. sünnipäevaks. Ning paari aasta tagune Balenciaga kollektsioon oli paljuski inspireeritud just nendest tekstiilitööstuse üllitistest, mida prouad kannavad üksteise sünnipäevadel kapsarulli nautides. See tähendab, et mõned outfit’id, millega Rihanna jõudis paparatsode kaadrisse, sarnanesid kõhedusttekitavalt nendega, mida kannab pidupäevadel mu vanaema Karin.

Digitaalne noorenduskuur

Kaadris ja kaadri taga olev ei pruugi enam olla kuigi sarnased. Vanadust nihutab tagaplaanile nn digitaalkosmeetika ehk kõikvõimalikud filtrid, millega saad enda gravitatsioonile järjest enam alla vanduvat nägu ehtida. Valida saab FaceAppi kollektsiooni kuuluvate realistlike (kumminukud on ju reaalsus?) filtrite ja kunstnike loodud ulmeliste 3D-maskide vahel. Soovi korral võid näida ekraanil ka viiekümneviiesena kõigest kolmekümnene või loobuda vanusest ja viidetest inimlikkusele sootuks, eelistades klassikalisele igavavõitu nahatekstuurile vikerkaareliselt läikivat androidiihu. Digitaalse ilu ja enese pikslitega ehtimisega on tegelenud Eestis Darja Popolitova, kauniks roboti ja kala hübriidiks lubab sind teha Barcelona kunstnik Ines Alpha. Kui minna kaugemale, tasub võtta ette Vernor Vinge‘ raamat „Rainbows End”, kus filtritega on kaetud kogu maailm: metsades elavad karvased elukad, keda pole tegelikult olemas, barokne tugitool, millel istud, on inetu plastist taburet, sinu uhke kostüüm on kõigest lapsorja kirjutatud programm.

Kõigist minu viimati loetud ulmeraamatutest on Vinge’ vikerkaarelõpu otsing lähenenud vanuse teemale kõige teaduslikumalt (mitte et ma oleks eriline gerontoloog, aga nii nad ütlevad) ja psühholoogiliselt nüansseeritumalt. Mis saab siis, kui ühel elukaaslastest õnnestub end vanadusest „terveks ravida” ja teisel mitte? Mis juhtub siis, kui viimase 20 aasta jooksul, mil oled vaevelnud Alzheimeri õõvastavas tühjusekambris, on maailma tehnoloogia teinud spurdi ja pead minema tagasi keskkooli? Igavene noorus ei pruugi olla nauditav, kui kõik, kellega oleksid võinud seda koos nautida, on otsad andnud. Vanus ei ole siiski ainult number, vanus tähendab kogemusi ja muutunud teadvusseisundit, kriitilist ellusuhtumist. Miks mitte ka kriitilist lähenemist moele, mis põhjendaks paljude vanemate inimeste ükskõiksust oma rõivastuse suhtes ka siis, kui rahakott tegelikult võimaldaks lubada endale lõbusa hulluks läinud krahvinna kostüümi Gucci uusimast kollektsioonist.

Ekraanitaguses maailmas

Ekraanil on vanus kadunud ja ekraani taga kadumas – plastiline kirurgia ning meditsiin üldiselt venitavad järjest pikemaks aega, mil suudame tunda end hästi, käia kontsakingades ja tasuda ööklubis käimise eest küll eepilise pohmelli, kuid siiski mitte südariga. Sellegipoolest vajavad uue põlvkonna vanainimesed teistmoodi riideid – nad soovivad varjata kohti, mida ei anna korralikult ära poleerida, kuid näida samal ajal siiski noored. „Kaetuse” populaarsust – lisaks moemajade püüdlusele meeldida islamit praktiseerivale ostjaskonnale – saab tõlgendada ühtlasi soovina pakkuda võimalust rahakulutamiseks ka 50+ sihtgrupile, kellel on ressurssi ja tahtmist moodi tarbida, kuid kes põevad oma põlvede näitamise pärast. Oleme jõudnud seega lihtsa järelduseni: jah, vanadus/vanainimene on moel sihikul, sest praeguses majanduslikus situatsioonis on kasulikum panustada prouadele ja härradele kui poistele ja tüdrukutele. Kui soovid valmistuda moodsaks vanaduspõlveks juba täna, siis olen pannud kokku juhendi, mis seda hõlbustab.

* * * * * *

Kuus parimat trendikat vanuristiili

Vali lemmik ja asu cosplay’ma – siis ei peagi vanast peast stiili vahetama.

Kruiisituristid

On aeg puhkuseks, mis ei saa enam kunagi läbi. Suurematel kruiisilaevadel on sel põhjusel lausa oma surnukuurid – et sinu päevad sellel planeedil saaksid otsa ikkagi mõnuledes kusagil elumere lainetel, mitte igavas Dortmundis või Chicagos. Selle stiili jäljendamiseks mine suvisel hommikul Tallinna vanalinna ja vaata, kuidas energilised vanemad härrad ja prouad on kombineerinud omavahel sportlikke jalatseid, võluväel šortsideks muunduvaid matkapükse, tuld tõrjuvaid jopesid, kõhukotte ning nokamütse. Virgil Abloh & co puhkavad nurgas ja teevad närviliselt suitsu. Vt ka normcore, Gosha Rubchinskiy, varajane Gvasalia, cargo-püksid, spetsiaalne kotike dokumentide jaoks, milles on mõnus hoida ka minigrip’e ja suitsupabereid.

Kunksmoor/kunstiajalooõpetaja

Märksõnadeks on siinkohal spirituaalsus kõiges, naturaalsed materjalid, vabastav hingamine ja soov külastada aašramit. Oluline on hankida suurem osa garderoobist taaskasutusest, otsida inspiratsiooni Osho kirjutistest, eelistada maalähedasi värvitoone ja indiapäraseid detaile. Noorest kunksmoorist eristab vanemat suurem kaetus ja rohkem kulinaid keha küljes – ehk siis alusta kohe ning pane lihtsalt aastate möödudes selga aina rohkem ja rohkem esemeid. Ühed määravad elemendid garderoobis on pašmiina ja pikem seelik, i-le panevad täpi hennaga värvitud juuksed. Kunksmoor võib, aga ei pruugi siseneda ruumi mähituna lõhnapulkade aroomipilve.

Cool nõid

Kristen McMenamy, peatselt Kate Moss (aeg ikka lendab), Rei Kawakubo ning üks ja ainus Michèle Lamy. Kui tahad võita tagasi sõna „nõid” ja tekitada konservatiivsemates vastassoo esindajates ebamäärast kastreerimishirmu (kui oled mees, siis hirmu, et räägid eranditult arhitektuurist ja kuulad hommikusöögi kõrvale The Sisters of Mercyt), siis osta kokku kõik Rick Owensi riided, siis Comme des Garçonsi riided ja kui raha jääb üle, siis ka Yohji Yamamoto riided. Massiivsed hõbesõrmused ning julge meik, mis pigem rõhutab, kui varjab aega sinu näos, aitavad üldmuljele kõvasti kaasa. Ei tasu peljata platvormkingi ja keerulisi kalleid tosse, tasub hoopis karta, et McMenamy asemel näed peeglist hoopis Kübaramoori.

Hea halb maitse

Iris Apfel on see New Yorgis resideeriv 98-aastane moeikoon, kellesarnaseks tahavad suureks kasvades saada moeblogijad ja madalama värvitaju valulävega indiviidid. Tema plahvatuslikult erksad outfit’id, ekstsentrilised aksessuaarid ja üleelusuuruses prillid räägivad totaalselt positiivsest ellusuhtumisest ning neis on midagi üdini ameerikalikku. Rohkem, kaugemale, kõrgemale – aeg ei peatu, aega annab sisustada lõpmatult sügava riidekapi lõpmatu täitmisega, totaalse tarbimisega, mis sülitab kapselgarderoobi ideele, Marie Kondo minimalismile ning vastutustundlikule ostlemisele. Ära mõtle sellele, mida sa kunagi selga ei paneks… või just mõtle ja pane nimelt see selga ning veel enamatki. Halba maitset ei ole olemas, on puudulik enesekindlus ning eelarve, mis ei võimalda tarbida Marnit ja palgata Patricia Fieldi enda isiklikuks stilistiks.

Pinsist pinsini

Ka Ida-Euroopas leiab noor pensionär huvitavaid jäljendamisobjekte ja siinkohal ei pea nämmutama juba mitmendat aastat järjest slaavi kükke võimaldavaid dresse, gopnik’e ega muud tänavakultuuri. Aitab nüüd küll, see on igav. Vaatame kaugemale, reisime mööda ajatelge nende juurde, kes elavad pensionist pensionini oma ühetoalises korteris koos rasvunud kassiga, ostavad süüa Keskturult ja Maximast ning seejuures saab kass parimad palad endale. Kehavärvi (siis kui keha oleks ebamääraselt hallikaspruun) nailonsukad, baretid, soe pesu, ortopeedilised jalatsid, tumedad toonid, väljaveninud kardiganid, midiseelikud, kummiga viigipüksid ja villased vestid, mis hoiavad neerud soojas. Tegemist ei ole elule allajääjate valikutega, vastupidi, tegemist on tõeliste ellujääjate võitlusrüüga. Nad võitlevad päevast päeva ilmastikutingimuste, perearsti kalkuse, ühistranspordiga sõitvate pubekate, valesse kohta parkinud naabrite ning üksindusega. Elagu!

Aasia vanamees

Ägedaimad Aasia vanamehed kipuvad välja nägema, nagu nad poodleksid põhiliselt Olseni õdede butiigis The Row, COSis ja Arketis. Tegelikult nad ei käi ostlemas, vaid pikutavad kuuma ilma korral sarongi mähituna verandal, valge särk nabapluusiks seotud, et riisi igapäevasest tarbimisest ideaalseks keraks moondunud kõhuke saaks kenasti õhku. Mõnikord käivad kalal, mõnikord jauravad naabrivanameestega, kindlasti karjatavad pühvleid ja loevad ajalehte. Valge särk ja paisley-muster, indigo, avarad lõiked, minimalism, peas vaba käega seotud päikese eest kaitsev rätt, plätud. Vt Gandhi prillid, Nehru jakk, keevas vees hukule määratud siidiussid, batik, meditatsioon, „Onu Boonmee, kes mäletab oma eelmisi elusid”, inimesed, kes käivad ühe korra Balil ja räägivad sellest kogu oma ülejäänud elu.

Küsimused, millele mõelda, kui tahad vananeda trendikalt

Millal sa tegid viimati mõnele vanemale inimesele komplimendi?
Mis asjad sinu riidekapis jäävad sinna sinu elu lõpuni?
Mis outfit’is peaks laskma end matta?

Anne Vetik on õppinud kunstiteadust, kirjutab moe- ja kunstikriitikat ning on töötanud reklaami- ja moevaldkonnas.