Selfikultuur jõudis kaante vahele

Inglise kirjastus Emerald Publishing avaldas Tallinna Ülikooli sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsendi ning Müürileheski maailmaparandusliku selfikultuuri teemal sõna võtnud Katrin Tiidenbergi raamatu „Selfies: Why We Love (and Hate) Them” ehk „Selfid – miks me neid armastame ja vihkame?”.

Inglise kirjastus Emerald Publishing avaldas Tallinna Ülikooli sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsendi ning Müürileheski maailmaparandusliku selfikultuuri teemal sõna võtnud Katrin Tiidenbergi raamatu „Selfies: Why We Love (and Hate) Them” ehk „Selfid – miks me neid armastame ja vihkame?”.

Illustratsioon: Lilian Hiob

Teema vajab ja väärib teaduslikku käsitlust, kuna nn selfikultuur pole lihtsalt üksik sähvatus, vaid sotsiaalne fenomen, mis ei näita taandumise märke ja pigem kaasab kirglikult järjest enamaid. Kuigi kõik üles riputatavad pildid pole loomulikult selfid, laevad Facebooki kasutajad keskkonda iga päev üle 350 miljoni pildi, Instagrami 95 miljonit ja Snapchati koguni 3 miljardit.

Katrin Tiidenberg näitab oma raamatus kuidas selfid – nagu enamus kultuuriga seotud ettevõtmisi – on komplekssed ja mitmepalgelised, kirjeldab, kuidas selfidele tekib tähendus, uurib, kuidas selfid meie tuju muudavad ning miks on neil üldse võime meid midagi tundma panna, vaatab, kuidas on erinevad selfipraktikad ja neist lähtuvad normid ajas muutunud ning pakub praktilisi nõuandeid neile, kes ise selfisid teevad.

Raamat, mida võib nimetada ladusaks teoseks targale lugejale, põhineb Tiidenbergi aastatepikkusel akadeemilisel uurimistööl, tema peamine uurimisvaldkond on visuaalse enesekuvamise ning seksuaalsuse meetodid ja eetika.

Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli BFMi dotsent, aga ka Aarhusi ülikooli järeldoktorant. Tema üks viimaseid selfi-teemalisi ülesastumisi oli TedX formaadis ettekanne Aarhusis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Vaata, vaata, vaata mind ehk Maailmaparanduslik selfikultuur

Vaata, vaata, vaata mind ehk Maailmaparanduslik selfikultuur

Meie käitumispraktikates kindla koha leidnud selfidele viltu vaatamise aeg on möödas. Digiühiskonna enfant terrible võimestab marginaalseid gruppe, aitab iseendaga paremini läbi saada ning on osutunud kasulikuks tööriistaks kodanikuaktivistidele.
Inimsöömine digidžunglis
Illustratsioon: Andrei Kedrin
7 min

Inimsöömine digidžunglis

Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.
Sotsiaalmeedias olen õnnetu ma, õnnetum ilma selleta!
11 min

Sotsiaalmeedias olen õnnetu ma, õnnetum ilma selleta!

Facebook ja Instagram on Z-põlvkonna jaoks kodused keskkonnad, kus suheldes ja sisu jagades läheb mõnikord kaduma ka teismeliste pärismina. Tagajärjeks on depressioon, meeleoluhäired ja katkine minapilt.
Müürileht