Semiosalong alustab sel kolmapäeval oma viiendat hooaega
Lugemisaeg 1 minSeminarisari Semiosalong toimub korraga nii Tartus kui Tallinnas: esimeses on ühiseks teemaks reaal- ja loodusteaduste ühendamine humanitaariaga ning viimases antropoloogilise ja semiootilise uurimismeetodi ühisosa – osalusvaatlus. Semiosalong avab oma viienda hooaja sel kolmapäeval, 4. veebruaril kell 19.00 nii Tartus kui Tallinnas.
Tallinnas on Semiosalong osa Eesti Humanitaarinstituudi antropoloogia bakalaureuseõppekavast, sellest ka tsükli nimetus: ainekood HIA6107.
Tallinna Semiosalong toimub uues asukohas, lokaalis Paar Veini (Sauna 1) ning esimeses seminaris astub üles EHI antropoloogiaõppejõud Carlo Cubero, kes näitab filmi „Mangrove Music” (60 min) ning kõneleb Culebra saare muusikute identiteediloomest Kirde-Kariibidel. Filmi põhjal arutletakse audiovisuaalse meedia metodoloogiliste probleemide üle antropoloogilises uurimistöös. Seminar on inglise keeles ja kõikidele huvilistele tasuta.
Carlo Cubero on Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent.
Hooaja avaüritusel Tartus Arhiivis astub üles biosemiootik Kalevi Kull, kes võtab vaatluse alla Eesti teooria – teema, millega tegeleti koos Marek Tammega Eesti Humanitaarinstituudi konverentsi raames ja millest valmis ka ühine artikkel.
Samal teemal
Semiosalong alustab seminaridega
Kokku kuueosalise sarja esimene seminar Tartus toimub sel kolmapäeval, 26. veebruaril kell 19.00 kultuuribaaris Arhiiv, kus esineb Sven Vabar teemal „Toome Mikita metsast välja!”.
Sõbralik semiootika – intervjuu Piret Karroga
2014. aasta juunis ilmus raamat pealkirjaga „Sõbralik semiootika: Semiosalongi tekste aastast 2011-2014”. Ent see, mis on paberil, on vaid osa neli aastat kestnud elavast Semiosalongi seminarisarjast, mille peamiseks eestvedajaks on olnud Tartu Ülikooli semiootikatudeng Piret Karro. Ajasime natuke juttu Semiosalongi ja semiootika teemal.
Mikroplahvatused Peramaa perifeerias
Tänavuse, 1.–2. novembril Tartumaal Rõka külas Peramaa puhkekeskuses peetud semiootika sügiskooli alateemaks oli „Sees ja väljas”, millega võeti luubi alla Eesti kirjanduse ja teatri tõlgendamine ja toimimine kohalikul kultuuriväljal ning nende tõlkimine võõrkeeltesse, väliskultuuridesse.