Väikse ekstreemspordiringkonna aktivismist välja kasvanud Simple Sessionit ootavad igal aastal BMXi- ja rulasõitjad üle kogu maailma. Meenutame, kuidas see sündmus on flip flip’i haaval sportlaste ja publiku südametesse roninud.

2020. aasta 8.–9. veebruaril toimuv Simple Session tähistab seekord oma 20. juubelit. Tõenäoliselt ei tea paljud 90ndate ja 00ndate generatsiooni tänavasportlased, fännid ega huvilised, et Simple Session on saanud alguse Tartust – Emajõe Ateenast, heade mõtete linnast. Aastatel 1997–2000 tegutses Tartus Fortuuna tänaval (Võidusilla kõrval Emajõe ääres) linna esimene rulapark, mida kutsuti Fortuuna pargiks. Mõistagi olid selle aja rula- ja BMXi-pargid suhteliselt primitiivse disainiga, nii et suur asfaldiplats oli täidetud ühe funbox’i (lõbukast, laugema hüpperaadiusega takistus), quarter pipe’i (veerandtoru), slidebox’i (libistamiskast), mini vert ramp’i (miniatuurne vertikaalrämp) ja suuresti tühjusega. Selle pooliku disainiga sõidukoha puudustest tulenevalt otsustas kohalik aktiivsem tänavaspordikogukond midagi ette võtta ja tegutsema hakata. Tahe on mõistagi liikumapanev jõud ning tegutsemise tulemusena sündis kordades suurem Tartu Tähtvere rulapark, mis teenindab tänavaspordi distsipliinide armastajaid veel praegugi ja on tartlastele sotsiaalseks kogunemiskohaks.

Tänu kõnealuse aktiivse grupi eestvedamisele hakkasid asjad toona Tartu tänavaspordi kontekstis liikuma, ja kes oleks võinud arvata, et Tallinna perspektiivist vaadatuna võiks provintsilinnas Tartus sündida midagi taolist. Simple Session pole olnud kunagi konventsionaalne spordivõistlus, kus kehtiksid formaalsed standardid, vaid pigem on see urbanistlik elustiilifestival. Samuti ei peetud tänavarulatamist ega vabastiilis BMXi-distsipliini kunagi n-ö spordialaks, vaid pigem urbanistlikuks subkultuurivooluks. Seda kõike hetkeni, mil Rahvusvaheline Olümpiakomitee valis rulatamise ametlikult Tōkyō 2020. aasta suveolümpiamängude uueks alaks. Sest rulatamine on lahe ning kõnetab sadu miljoneid noori üle kogu maailma.

Ekstreemsport on elustiil

Kui vaadata tagasi millenniumi alguse Tartusse ja Tähtvere rulapargi arhitektoonikasse, on sümpaatne mõelda, et juba siis eksisteeris nähtus nimega DIY ehk tee-seda-ise-kultuur. Kuigi rulapargi esimene inventar võeti Fortuuna tänava platsilt (praegu on seal intensiivse kasutusega autoparkla) ja viidi Tähtvere parki, oli sellest siiski vähe abi, sest plats oli kordades suurem. Sedasi ehitasid kohalikud BMXi- ja rulasõitjad ning rulluisutajad esimese Simple Sessioni tarbeks ühe korraliku quarter pipe’i, mis andis pargi väike- ja suurvormide kasutamiseks hoogu ning lisas kulgemisele dünaamikat. Ehk kogukond tegi kõike vabatahtlikult puhta entusiasmi najal ja see oli iseenesestmõistetav. Samal aastal sai Tähtvere park sponsorilt Merko Ehituselt Eesti mõistes utoopilise ca 500 000 krooni suuruse investeeringu, mille eest ehitati valmis esimene suurem ja retsim vert ramp. Just sellise järkjärgulise ja pragmaatilise pargiehitusega mindi ka järgnenud aastatel edasi, lisades parki aina uusi väike- ja suurvorme.

Nullindate algus oli mitmes mõttes teistsugune ja vastupidi tänapäevasele online-ajastule üsna offline. Puudusid Skype, Facebook ja Instagram, rääkimata YouTube’ist, WhatsAppist ja mobiilsest internetist. Inimesed suhtlesid vahetult ja füüsiliselt näost näkku. Mobiiltelefone kasutati helistamiseks, SMSide saatmiseks, ussimänguks ja limonaadi avamiseks. Enamikul polnudki mobiiltelefoni. Vaatamata sellele suudeti kutsuda esimestele sündmustele kohale maailmatasemel professionaalsed rulatajad ja BMXi-ratturid nii Soomest kui ka Saksamaalt. Ja nad ka tulid. 2002. aasta suvel külastas Tartut toonases mõistes Soome rulatajate eliit – Juhani Salo, Jussi Korhonen, Timo Kuulusa jt –, kes lisas pargi senisele kasutusele uue mõõtme. Enne Jussi Korhoneni tulekut polnud Eestis keegi oma silmaga vert ramp’is ei backside lipslide’i (selg ees risti üle toru 90 kraadi ollie’des rulalaua keskosaga libisemine) ega 360-kraadist air’i (õhulendu) näinud. Rääkimata Timo Kuulusa üle kahe meetri kõrgusest tavalisest ollie’st (jalgade füüsilise jõuga rulaga gravitatsioonist lahti / õhku tõukumine), mida ei tehtud flybox’ist (järsema hüpperaadiusega lendamise kast), vaid tavalisest funbox’ist. See oli sõna otseses mõttes ollie, mis ka on ollie. Soome BMXi flatland-distsipliini (tasasel pinnasel BMXi-sõidukunst) esindajatest tulid kohale professionaalid Kimmo Haakana ja Martti Kuoppa, kelle performance mõjus ambientliku koreograafialavastusena.

Järgnenud aastal külastasid Simple Sessionit esimeste saksa BMXi-proffidena Sascha Claussen, Markus Wilke ja Christian Zimmermann, kes kõik panid ulmeliselt retsi, kuid kellest ainult Sascha quarter pipe’ist ca viis meetrit üles vert ramp’i äärele ja sama ladnalt tagasi quarter’isse lendas, nagu oleks möödaminnes tagumikku süganud. Ka Läti BMXi-delegatsioon oli alati kohal, üks halastamatuma ja pungima stiiliga kui teine, kostitades pargi külastajaid dirt jump’is (mullahunniku hüpe) backflip’ide (tagurpidi salto) ja 360-kraadiste lendudega. See oli ja jääb maailmatasemeks, mida nähti juba esimestel Simple Sessionitel, rääkimata sellest, kuhu rula- ja BMXi-distsipliinid on nüüdseks arenenud. Seda lihtsalt tuleb kohapeal oma silmaga vaadata ja kogeda.

Juba Larry Clarki New Yorgi noorte tänavakultuuri kujutavas filmis „Tänavalapsed” („Kids”, 1995) saab selgeks, et urbanistlikud distsipliinid, nagu rulatamine ja BMXi-sõit, on elu ja elu juurde käivad teadupärast ka muusika ning pidutsemine. Loomulikult kuuluvad ka Simple Sessioni ametlikku programmi peod, mis toimuvad üle linna erinevates kohtades ja mille lahutamatuks osaks on mõne jaoks triksteriks muutumine. Sellest atmosfäärist ja vaibist tulenevalt hüppavad mõned saalis viibijad ka tavaliselt lavalt rahva sekka. Need on asjad, mida ei saa osta elus raha eest, nagu ei saa tellida endale ühe ekraanitõmbega füüsilisi oskuseid: rulatajate puhul frontside flip (rulataja ja rula 180-kraadine nägu ees hüpe, kus rula keerleb samal ajal õhus 360 kraadi ümber oma telje) ja BMXi puhul front flip (edaspidi salto). Sellised on loodusseadused, mille tulemus sõltub ainult indiviidi praktikast, andest ning tahtest.

Simple Session on arenenud targa organismina, kasvades suuremaks, tugevamaks ja rahvusvahelisemaks. Pole kahtlust, et sündmus on toonud Eestile rohkem kuulsust kui mis tahes formaalsed spordialad või konverentsid kokku. Eriti nende inimeste ja asutuste teadvuses, kes töötavad, elavad ja hingavad (tänavaspordi) kultuurivaldkonnas. Kui peaks koostama ühel päeval sõltumatu kirjutajana Eesti intellektuaalse kapitali najale rajatud ja/või loodud sündmuste või toodete edetabeli, siis Skype’i ja e-Eesti kõrval oleks kahtlemata ka Simple Session, mis ühendab kohalikku ja rahvusvahelist kogukonda ja inspireerib noori. Kuid üks on alates algusaegadest selge: Simple Session on ja jääb rulatajate jaoks rulasündmuseks/-festivaliks ja BMXi-sõitjate jaoks BMXi-festivaliks, kuigi kõik viibivad sel ajal sõbralikult ühes ruumis koos ja täiendavad üksteist.

Seoses 20. juubeliga vestlesin sel teemal pisut Tartu rulalegendi Janar Ilvesega, kes on sündmuse toimumisele pikalt kaasa aidanud, ja Simple Sessioni peakorraldaja Risto Kalmrega.

Janar Ilves, rulalegend

Mis mälestused kangastuvad sulle sinu esimese Simple Sessioniga?

Minu jaoks oli esimene Simple Session Tartus Tähtvere rulapargis 2002. aastal. Meenuvad soome rulatajate trikid, eriti Timo Kuulusa grab’iga (õhus lennates rulalauast kinni hoidmine) air üle sinise funbox’i. Neid sai mitmel Sessionil imetleda.

Olid päris pikalt Simple Sessioni üks osaleja ja kohtunik. Mis situatsioonid või naljakad seigad sulle sellega seoses meenuvad?

Pigem olin esimestel Sessionitel natuke rulapargi kujundaja ja hiljem võistluste kohtunik. Naljakas oli seljakotiga alasti soome rulataja aastal 2003 Tartu skatepark’is ja ilmselt ka see, et võistlustel osalesin.

Mida Session sinu jaoks peale selle, et see on rula- ja BMXi-võistlus/festival, veel tähendab ja mida on see sulle eluks andnud?

Sessionid on pakkunud mõnusat meelelahutust ja olen rõõmus, et olen saanud põgusalt aidata mõnel varasemal Simple Sessionil teoks saada.

Risto Kalmre, peakorraldaja

Kas esimene Simple Session toimus Tartu Tähtvere pargis aastal 2000 või sai sündmus alguse pigem 90ndate lõpu Fortuuna pargis?

Kui sõitsime aastatel 1998–1999 teismelistena Tartus Fortuuna algelises rulapargis, siis leidsime, et see on üsna nigel, ning soovisime midagi uut, suuremat ja paremat. Läksime koos Piret Kulli, Pent Talveti ja Timo Tootsiga linnavalitsusse tolleaegse linnapea Andrus Ansipi jutule. Saime linnalt platsi ja raha asfalteerimiseks. Punti tuli ka minu vend Mario Kalmre. Koos sebisime partnerid ja toetajad, et ehitada peale esimesed ramp’id. Algas ka 12 aastat kestnud koostöö EMTga (praegune Telia) ja nende Simpeli brändiga. Aastal 2000 lõime Tähtverre uue rulapargi, mis sai toetajale kohaselt nimeks Simpel Skatepark, ning 2000. aasta sügisel avasime selle festivaliga. Aastal 2001 korraldasime järgmise festivali, mis kandis juba nime Simple (Simpel). Ja nii ta läks. 2004. aastal kolisime Tallinna Saku Suurhalli. Vahepeal oleme põiganud ka Tallinnast mujale, näiteks Helsingisse ja Riiga. Simple Sessioni eellugu on esitatud hästi ja humoorikalt Timo Tootsi videojutustuses.

Oled koos venna Mario ja Piret Kulliga Simple Sessioni looja ja eestvedaja. Kuidas SSi nimi üldse sündis?

Vastab tõele. Piret liitub meiega üldiselt ürituse ajaks, aga on asendamatu mitmete oluliste asjade juures. Simple Sessioni nime mõtlesime alguses ise välja just koostöö mõttes EMTga, aga see hakkas üsna varsti oma elu elama.

Kas sündmusel on ka teisi nimesid olnud?

Esimesel aastal oli ürituse nimi Pepsi Street Challenge, siis edasi Simpel Session. Kahel aastal (2005–2006) põikasime korra kõrvale ning lubasime EMTl end Simpeli asemel nende teise brändi kohaselt POP! Sessioniks nimetada. Tagantjärele ja ka tegelikult tollal oli see asi, millega ma eriti nõus ei olnud, aga oli, mis oli. Aastal 2012 lõppes lõpuks meie pikaaegne ja samas väga tänuväärne (suur shout-out EMTle, et nad meid nii pikalt toetasid) koostöö ning registreerisime enda rahvusvahelise kaubamärgi Simple Session. Välismaalase jaoks loksuski asi lõpuks paika, sest enamik oli nagunii seni arvanud, et meil on festivali nimes imelik kirjaviga.

Tulemas on 20. juubel. Mis on selle aja jooksul kõige raskem olnud ja mis on enim positiivseid vaibe tekitanud?

Kohati raske või keeruline on ürituse korralduse kontsentreerumine ühte lühikesse ajaperioodi. Sessioni puhul on selleks paar päeva. Töötad pool aastat millegi nimel, mis kestab vaid ühe nädalavahetuse. Ja see, mida ei jõua valmis või mis jääb hiljaks, lihtsalt ei loe, sest järgmisel päeval on üritus juba läbi. Aga see pole ilmselt võõras ühelegi üritusekorraldajale või produtsendile. Sessioni puhul on lihtsalt mastaabid kohati päris suured. Positiivsed on alati sõitjate ja publiku vahetud ning rõõmsad emotsioonid ning oma kohati päris pingelise ja meeletu töö realiseerumine. Praegu on lisaks jõuludele ka n-ö Sessioni jõulud, kus näeme ja kogeme erinevate koostööde vilju ning materjalide valmimist.

Sündmus on 100% n-ö Eesti Nokia. Kas keegi on proovinud või avaldanud soovi SS ära osta või seda näiteks frantsiisina kasutada?

Jutte on ikka ääriveeri olnud.

Kes täpsemalt SSi esimesed pargid disainis, enne seda kui mängu astus Nate Wessel?

Enne seda, kui 2007. aastal Nate’i punti võtsime, kujundasime parke koos Tartu rulataja ja ehitusinseneri Janar Ilvesega.

SS on toimunud Tartu Tähtvere pargis, Saku Suurhallis, Tondiraba Jäähallis ja Riia linnaruumis. Kui õigesti mäletan, siis ühel aastal ka Helsingis. Kas edaspidi on plaanis korraldada sündmust väljaspool Tallinna ja Saku Suurhalli?

Praegu väljaspool Eestit kindlaid plaane paigas pole, kuigi mõtteid on. Kui Tartu Arena teoks saab, on kreisi plaan 2024. aasta üritus üheks korraks Euroopa kultuuripealinna kontekstis tagasi Tartusse viia, aga see on praegu lihtsalt selline veidi pöörane mõte.

***

Simple Session läbi aegade

2000–2003 Tartus Tähtvere rulapargis
2004–2014 Saku Suurhallis
2015 Tondiraba Jäähallis
2016–2020 Saku Suurhallis

Simple Summer Session

2007 Tallinnas kino Kosmos taga olevatel Kalevi korvpalliväljakutel
2009 Tallinnas Vabaduse väljakul
2010–2011 Helsingi peaväljakul Kamppi kaubanduskeskuse ees / Narinkkatori väljakul
2017 Riias Vabaduse samba juures sillal
2018 Riia Central Sportsi kvartalis
2021. ja 2022. aastal on plaanis korraldada talvine Simple Session Tallinnas Saku Suurhallis.
2021. aastal toimub Simple Session 6.–7. veebruaril.

Vaata lisaks Simple Sessioni kodulehelt.

Galerii