Aasta masendavaim kuu? Võib-olla küll. Aga kultuur ei maga. Nii jätkub novembrikuiseid tegemisi nii tantsu, kunsti, kirjanduse kui ka filmisõpradele, räägitakse surmast, tantsitakse tööst ja aidatakse varjupaigaloomi.

Täna, 3. novembril kell 19, kõnelevad Laine kultuuriõhtu raames tanatoloog Karl Käsnapuu ja kalambuurist Keiti Vilms Uues Laines (Vana-Kalamaja 1) ei millestki muust kui surmast. Mis on see, millele me otsa vaatame, kui vaatame otsa surmale? Räägitakse, et inimene vajab tähendust rohkem kui elu. Mitmed uskumused peavad küll inimelu kõige pühamaks, kuid annavad loa surra „õige asja eest”. Kõik oleneb suuresti parasjagu valitsevast narratiivist. Milline on ja millele tugineb meie tänane mõtteviis?

Laupäeval, 5. novembril kell 18 toimub rokiklubis Tapper (Pärnu mnt 158g, Tallinn) sümpaatne üritus ühtedelt karvastelt teistele karvastele! Raskemuusika heategevuskontserdi „Shelter Helper” tulu läheb Varjupaikade MTÜ hoolealuste toetuseks. Kohal on vabatahtlikud, kes selgitavad huvilistele looma adopteerimisega seotud toiminguid, toimuvad oksjon ja loterii. Üles astuvad Estoner, Intrepid, Forgotten Sunrise ja Pedigree.

8. novembril esietendub Sõltumatu Tantsu Laval tantsukunstnike Valeria Januškevitši, Sigrid Savi, Kadri Sireli ja Keity Pooki lavastus „Artefakturism: farsid ja varemed”. Koreograafid-etendajad kutsuvad üheskoos küsima, kuidas suhestuvad postindustriaalsest ühiskonnast mõjutatud kehad (pre)industriaalse keskkonna, artefaktide ja praktikatega. Kolme etappi siduvaks niidiks on muutuv arusaam tööst, mis vermib kehale oma jäljed ja jaotab aja kindlalt etteantud viisil kasutatavateks tükkideks.

Juba 13. aastat toimuva interdistsiplinaarse festivali Hullunud Tartu seekordne alapealkiri on „Vägivalla hääled”. 11.–12. novembril saab kultuuriklubis Salong (Vanemuise 19) sel puhul näha ja kuulda Kristel Mägedit, Mait Vaiku, Mehis Heinsaart, Andra Teedet, Kätlin ja Hanneleele Kaldmaad, Aapo Ilvest, David Hartley’t (UK), Jelena Glazovat (LV) jt. Liiati toimub klassikaline Kaspar Jassa surnuaiatuur, Tartu linnakirjanik Paavo Matsini marionettnukkude etendus ja esilinastub Heidi Iivari luulevideo.

14. novembril esietendub Kanuti Gildi SAALis Nele Tiidelepa lavastus „Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”. Tiidelepa kaaslasteks teekonnal lause lõppu on peamiselt EKA taustaga rahvast koosnev fluiidse koosseisuga kollektiiv: Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik. Kusjuures pärast 16. novembri etendust toimub eestikeelne kunstnikuvestlus, mida viib läbi Urmas Lüüs, ning pärast 24. novembri etendust ingliskeelne jutuajamine, mida juhib Taavi Piibemann.

Uskumatud 15 aastat on möödunud sellest, kui Jan Uuspõld legendaarses linateoses (mõistagi pealkirjaga „Jan Uuspõld läheb Tartusse”) ülikoolilinna poole ajama pani. 26. novembril kutsuvad Elektriteater ja restoran Kolm Tilli Tartusse kokku kõik ökoärimehed, seemendajad, filoloogid, rokimehed, hipid, näitlejad ja režissöörid ning seda just selleks, et tähistada legendaarse road movie olulist sünnipäeva, esmalt linastusega (punane vaip, šampanja jne), misjärel juba ka peoga (Vaiko Eplik & Eliit, DJd Rain Tolk, Sten Sheripov jne).

Endiselt on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud Jaanus Samma näitus „Vaikelud rahvuslikel motiividel”. Samma on tundnud rahvuslikkuse konstrueerimise vastu huvi teadagi juba pikemat aega ning sellel väljapanekul on ta isiklikule ja Eesti muuseumide kogudest valitud materjalile tuginedes loonud kaksteist temaatilist kompositsiooni, millega ta vaatleb rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel.

Kel aga Võrru peaks asja olema – või miks mitte tehagi asja spetsiaalselt –, tasub kindlasti sammud seada Kanal galeriisse, kus Eva Mustonen (EST) ja Elīna Vītola (LV) on seadnud üles ühisnäituse „Reispass tundmatusse: väljaspool hooaega”. Projekt sai alguse kunstnike suvel ette võetud ühisest reisist haagissuvilaga Põhja-Läti teedel (eesmärgiga leida väljapääs emotsionaalsest ja majanduslikust tupikust). Külastajaid ootavad omavahelistest vestlustest ning ergutuskõnedest väljanopitud naiivsevõitu üleskutsed, sinisilmsus ja küpsisekunst, mis proovib argielu kõrval siiski ka kunstini jõuda!

Viimaks aga pruugib meenutada, et pimedad sügisõhtud on ju otsekui loodud mõttekirjandusse süüvimiseks ning miks mitte ka inimolu viletsuse üle juurdlemiseks, muidugi punase veini klaasikese (või kahe) kõrvale. Tallinna Ülikooli kirjastus andis Marju Lepajõe 60. sünniaastapäevaks välja Marju tõlgitud ja põhjaliku eessõnaga varustatud paavst Innocentius III traktaadi „Inimolu viletsusest”. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetliku ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Soeta siit.