Suvefestivalide välimääraja 2016
Lugemisaeg 17 minPuhkusemõtetel võib lasta nüüd vaikselt võimust võtta ning asuda kapi otsast telgivaiu otsima, sest käes on aeg, mil iga nädalalõpp kulgeb reisikotte kokku ja lahti pakkides. Ei saa me ka sel aastal kohalike ja piiri taha meelitavate linnafestivalide, võsareivide ega erinevaid Eestimaa nurki avastama viivate üritusteta, mis kõik on omamoodi erilised. Panime taas paberile erinevate „veteranide” või uutele sündmustele juba pileti tasku pistnud kultuurisõprade soovitused ja mälestused tulevases meluvirvarris orienteerumiseks.
Millal: 28. juunil – 3. juulil Kus: Muhu Muusikatalus, Pädaste mõisas, Muhu Katariina kirikus, Hellamaa kirikus, Kuressaare Arensburg Boutique Hotel & SPAs Mis: Juu Jääb tähistab 2016. aastal oma 20. sünnipäeva ning toob taaskord Saaremaale ja Muhu saare looduse keskele väärika rea maailmamustreid ja tulevikumuusikat pakkuvaid artiste, kelle hulgas on ka legendaarne DJ ja produtsent Gilles Peterson, ameerika džässitar China Moses, briti-nigeeria päritolu muusik Ola Onabule jt.
Anneliis Kits (laulja, muusik, DJ) „Tajun järjest tugevamini, kuidas inimene liigub kogu oma kaootilises eksistentsis salamisi loomulikkuse poole. Imeline on sealjuures avastada, et keegi kusagil on loonud midagi niivõrd vahetut, et see kestab ajas ning eksisteerib oma rahulikus reaalsuses ilma suurema tähelepanuta. Veel imelisem on, et too „miski” pesitseb kadakasel Muhu saarel kaunis taluhoovis ja ootab inimesi igal suvel külla. Rahvasuu andis sellele muusikafestivalile kunagi nimeks Juu Jääb ning pärast 20 aastat võib tänutundega ohata: „Ta jäigi!” Kõige mõnusam Jääbi kogemus pärineb 2011. aastast, mil peaesinejaks oli saksa DJ-kollektiiv Jazzanova laiendatud live-koosseisuga. Tollel suvel oli suur au saada festivalist osa nii artisti kui ka kuulajana ning pärast kontserte seisime Jazzanova produtsendi Stefan Leiseringiga Nautse Mihkli talu ukselävel ning jagasime muljeid. Mäletan, kuidas Stefan seletas suure vaimustusega: „Meil polnud õrna aimugi, kuhu me tuleme! Väikesele saarele kuhugi metsa. Kas keegi meid Eestis üldse teab? Ja siis ma seisan laval ja vaatan neid 3000 inimest, kes kõik laulavad taluhoovis meie lugusid kaasa. Teavad kõiki sõnu peast!” Juu Jääb on imeline! Sööd otse põõsast marju, eksid kadakatesse, mängid oma muusikaliste iidolitega jalgpalli ning räägid päris asjadest. Kuulad mitut head kontserti ja leiad enda seest taas ülesse loomuliku olemuse. Aitäh, perekond Veskid, meil on hea meel, et ta jäi!”
Millal: 1. juulil Kus: Punases Majas Telliskivi Loomelinnakus Mis: „Kunsti- ja muusikafestival Kultuuritolm on seisnud ikka hea selle eest, et painutada linnaruumi ja unistusi tõelisest vabast olemisest ühte kaleidoskoopilisse kvadraati,” juhatavad kultuuritolmutajad sisse ühe kõige eklektilisema kavaga suvesündmuse. Sel aastal on kohal rootsi uuspsühhedeelia rokkarite punt RA, Badass Yuki, Kristina-Maria Heinsalu ja Doris Feldmanni hirme puuriv performance „Carefree = fear free”, Taavet Janseni bandžoseminar jpm.
Steve Vanoni (kunstnik, muusik) „Kultuuritolm on üks mu läbi aegade kõige lemmikumaid suvefestivale, mis toob kokku parimad muusikud, kunstnikud ja kirjategelased. Korraldajad Chungin ja Tõnis Hiiesalu koos oma imelise vabatahtlikearmeega loovad industriaalsetesse paikadesse üha kasvava fännibaasi ja juubeldavate osalejate jaoks värvikaid keskkonna- ja kunstiinstallatsioone. Kultuuri-crew pingutab kõvasti, et valida Balti regiooni klassikute ja uute tõusvate tegijate hulgast välja need õiged ja luua kõige maagilisem ja lõbusam üritus, mis võimalik. Muusika varieerub näiteks elektroonikast kõikvõimalikuni ja edasi. Kui sul seal lõbus pole, külasta oma psühholoogi, et ta su ravimidoosi suurendaks, või jää koju ja õpi tagurpidi jooksva „Trailer Park Boysi” osad pähe. Underground on elus ja Kultuuritolmu tüübid saadavad selle raketina taevasse, nii et tule välja ja toeta oma kohalikku skeenet!”
Millal: 1.–2. juulil
Kus: Teurastamos Helsingis Mis: Helsingi linnafestivalide read on saanud sel aastal täiendust elektroonilise muusika festivali Visioga. Kuna mastaabilt lubab Visio kohti ainult 4000 inimesele, tasuks ilmselt pilet ruttu ära hankida, et sellised nimed nagu Levon Vincent, Detroit Swindle, Todd Terje, Glenn Astro ja teised tegijamehed nägemata ei jääks.
Natalie Mets (ööelu edendaja) „Olgugi et pean Flow’d megahästi korraldatud ja kureeritud festivaliks, on see mulle isiklikult alati veidi kõrk ja ülerahvastatud tundunud. Seda lahedam on näha Helsingis uhiuut, täielikult techno’le ja house’ile keskenduvat festivali Visio. Mõnus, iseloomukas ja ilmselgelt palju mõtteainet nõudnud veebileht ja Instagrami feed viitavad korraldusmeeskonna heale maitsele ja lineup ainult toetab seda järeldust. Esinejate nimekirja moodustavad tuntud elektroonilise underground-muusika nimed, nagu rütmikat troopilist techno’t loov Leon Vynehall, norra päritolu üks nüüdisaegse disko esimehi Todd Terje koos oma live-bändiga The Olsens, Kito Jempere Live Band Venemaalt, New Yorgi house’i-skeene üks alustalasid Joey Anderson ja targu, kuid sihikindlalt endale nime teinud Hunee. Visio muudab väga sümpaatseks ka nende ilmselge kohaliku talendi toetus – näiteks vähem tuntud, kuid väga intrigeeriv soome artist Serot, Soome kargusele Aafrika rütmidega vastupanu osutav Maajo ning Kaiku üks resident-DJ Kristiina Männikkö. Juba ootan ka, millist atmosfääri loob festivali toimumispaik Helsingin Kalasatamassa Teurastamon – keset linna asuv endine tapamajarajoon. Korraldajate sõnul on ekstra tähelepanu all festivali toimumispaiga atmosfäär ja interjöör – kaasatud on mitmed paikkondlikud kunstnikud, kes seal oma metsikuid fantaasiaid realiseerida saavad.”
Millal: 1.–2. juulil Kus: Vana-Vigalas Raplamaal Mis: Vana-Vigala kord aastas tumedatesse toonidesse ümber võõpav Hard Rock Laager toimub sel aastal juba 15. korda ning juubelipeo raames astuvad ürgoru looduse keskel asuval kahel laval üles 22 bändi meilt ja mujalt, teiste hulgas Iron Maideni ridadest tuntud Blaze Bayley, folk-metal’i üks teerajajaid Cruachan Iirimaalt, progressiiv-metal’i kollektiiv Borknagar Norrast, Batushka Poolast jpt.
Tristan Priimägi (Sirbi filmitoimetaja) „Hard Rock Laagri nimi on suhteliselt valele teele juhatav, sest hard rock’iga on seal vähe pistmist. Kuskil mujal Eestis ei näe aga suvistes välitingimustes nii kuulsaid ekstreem-metal’i artiste nagu seal. Ikkagi mõned maailma tippnimed on igal aastal kavas, seekord minu jaoks kas või At the Gates, rootsi death metal’i legend, kes on 25 aasta jooksul päris mitu korda selle stiili nägu ümber kujundanud. Lisaks annavad eesti esinejad alati hea ülevaate raskemuusika olulistest sündmustest aasta jooksul – kellel plaat väljas, kellel mingi revival käsil. HRL on ilmselt Eesti kõige turvalisem festival, pole aastate jooksul isiklikult ühtki konflikti näinud, mida tõestab ka statistika. Rahulikud inimesed ja agressiivne muusika, päris hea kombo.”
Millal: 1.–3. juulil Kus: Kikkaoja külas Võrumaal Mis: Mustjõe-äärse oru kaldal on leidnud juba paar aastat vargsi aset audiovisuaalne seiklusrännak KÕU, mis seob omavahel kauni looduse ja elektroonilise muusika. Nii ka sel aastal, kus neljal laval jagavad tantsutossudele valu andvaid biite ning teevad ambient’likke ja improvisatsioonilisi kõrvalepõikeid kümned DJd, melomaanid ja artistid, sealhulgas Christopher Stone, HeadRead, Malkovski, Merimell, Subcure jpt.
Martin Markii (muusikahuviline) „Kui suvel linnamelust puhkust vaja, siis on just KÕU see õige koht. Festival pakub elamust juba oma asukohaga – vana küün keset heinamaad, mis hommikuni tantsijate silme ees udusse mattub. Kui jalad on tantsimisest väsinud, saab metsatukas võrkkiiges puhata ja end Mustjões päikese kuumusest jahutada. Eelmisest aastast jäi eriti eredalt meelde Malkovski ja Eisi Mäeotsa back-to-back, Van Muki live ja 16V/Tehnofoobia telk, kus Fok Yee rahvast tantsitas.”
Millal: 2. juulil Kus: Kilingi-Nõmme suveaias Mis: Palavalt armastatud indie-festivali Schilling kümnes toimumiskord saabub koos tõelise muusikalise raskekahurväega, kus hoiavad lippu British Sea Power, Peterburi shoegazer’id Pinkshinyultrablast, tumeromantika duo The KVB, The Embassy, Garden City Movement, Black Lizard, Jaakko Eino Kalevi ja kohalikud alternatiivhurmurid.
Ott Kelpman (DJ, muusikasõber) „Olles enamiku kordadest kohal viibinud, näib mulle, et Schillingu kaubamärgiks on saanud eeskätt tema sundimatu ja üleüldist rahulolu kiirgav kogu pere keskne õhkkond. Muusikaline menüü on maitsev ja keskkonnale kohane, progresseerudes akustilistest helidest hämaruses saabuvate tiheda helivalliga orkestrite ja elektrooniliste biitideni. Kui oled sulni indie-musa saatel murul pikutamisest tüdinud, saad nautida oivalist gastronoomiat, tuhnida plaadipoe nurgas, mängida pinksi või minna järve ujuma. Meeleolukate hetkedena meenuvadki varahommikused improviseeritud afterparty-katsetused kohaliku veekogu kaldal. Usun, et kes on käinud, tahab sellesse Kilingi-Nõmme kuuma juulikuu päeva alati tagasi sattuda.”
Millal: 15.–17. juulil Kus: Salacgrīvas Lätis Mis: Positivus tõmbab praegu eestlasi nagu 90ndatel Soome oma kivipesuteksade ja Jenkkiga. Festivali kümnenda aastapäeva puhul on kutsutud kohale rokisaurus Iggy Pop, prantsuse elektroonika raskekaallane Air, art pop’i printsess Grimes, psühhedeelse ilu meisterdajad bändist Mercury Rev jpt. Kõigi muude lõbustuste kõrval toimub ka kunsti- ja käsitöölaat, kus lüüakse letti lai valik nii nüüdisaegset kui ka vintage-disaini.
Taavi Paomets (produtsent, Avoid Dave, raadiohääl) „Positivus on olnud minu jaoks igal aastal kõige eredam festivalielamus. Ajaliselt on see langenud ühte suve soojemasse perioodi ja loomulikult on logistiline boonus meile eestlastele väga meeltmööda – mereäärne asukoht küngaste vahel looduskaunis kohas, mille eri paikades saab ennast võrkkiiges külili visata või heinarullide peal selgroogu sirutada. Ka organiseerimisega seoses ei ole midagi nuriseda, ole siis artist või lihtkülastaja. Mis kõige olulisem – igal aastal on suudetud kohale kutsuda palju aktuaalseid artiste väga erinevatest skeenedest, kes täidavad kolm päeva muusikaga, mille seast leiab endale lemmikud iga kriitiline melomaan. Kvaliteeti tuleb sel korral rohkem kui küll: M83, John Newman, Years & Years, Air, Mark Ronson ja Oh Wonder on vaid mõned, kes mind sinna meelitavad. Olles seal ise mitmeid kordi üles astunud, julgen ka väita, et publik on alati entusiastlik ja energiline.”
Millal: 22.–23. juulil Kus: Punases Majas Telliskivi Loomelinnakus Mis: Selle suve uustulnukana DiveDiveDive.org-i eestvedamisel toimuv linnafestival toob kodumaiste artistide kõrval publiku ette UK reiviskeenest võrsunud Neville Watsoni, keda toetab teiste seas kohalik tantsupreester Bakey USTL. Festivali teise päeva juhatavad spetsiaalse psühhedeeliaprogrammiga õues sisse Kersten Kõrge ja Kaarel Valter ning edasi kulgetakse Christian Salderti (SWE), Les Attitudes Spectralesi (LV), Phloxi ja Rainer Jancise kõlade ilmas sinnamaani, kuni lava vallutavad St Cheatersburg ning õhtu peaesineja rootsi punkbänd Viagra Boys. Ehast koiduni ja sealt edasi võtavad puldi üle maratonsettides ületamatud KLMN, Mava ja Paul.
Helen Tammemäe (Müürilehe peatoimetaja, kaaskorraldaja) „Kui tänavu 10. juubelit tähistava alternatiivmeedia DiveDiveDive.org eestvedaja Paul Emmet mainis, et hakkab festivali korraldama, juhtus kuidagi nii, et sattusime ideid pildudes nii hoogu, et olengi nüüd otsapidi ka ise teemas sees. Festivali põhifookus on ahistavatest normidest ja reeglitest väljarebimisel, vabanemisel ja ülevatel meeleseisunditel laveerimisel, mille saavutamiseks oleme pannud kokku pealtnäha eklektilise, kuid sisemiselt sidusa kava, kus kohtuvad reiv, punk, psühhedeelia, eskapism ja perifeeria-romantism nii helis, pildis kui ka ruumis. Kõige paremate kavatsustega moodustab see kõik kokku ehk mingi sellise kogemusliku terviku, mille kaudu on võimalik läbida teatav kesksuvine vaimne virgumine. Idealistidena anname endast parima, et kogu ettevõtmine oleks ka võimalikult keskkonnasõbralik, ja üleüldse oleme motoks võtnud, et ühe festivali võlu seisneb ennekõike detailides.”
Millal: 28.–31. juulil Kus: Viljandi lossimägedes ja südalinnas Mis: Tänavuaastane folk ülistab naiste häält – seda laulu ja pillimängu kaudu, kuid ka meenutamaks, et 99 aastat tagasi said Eesti naised hääletusõiguse. Nii leiabki selle aasta kavast hulga vägevaid naiskooslusi ja -artiste, nagu Sutari Poolast, Trio Maar Norrast või Márta Sebestyén Ungarist. Muidugi toimuvad ka filmiprogrammid, käsitööõu, loodusretked jpm.
Sandra Sillamaa (muusik, Trad.Attack!) „Olen käinud väga paljudel festivalidel nii Eestis kui ka välismaal ja võin öelda, et Viljandi pärimusmuusika festival on üks inspireerivaimaid, kvaliteetseimaid ja paremini organiseerituimaid. Miks? Kõik esinejad on väga hoolikalt valitud, et nad tooks publikuni mingi maa/kultuuri/rahva traditsioonid ja rikastaks publiku muusikalist mõtlemist. Esinejana tean, et kõik asjad toimivad ja mul on alati puhas rõõm lavale minna. Lisaks leiab harva nii hästi ülesehitatud programmi. Tänu korraldajatele ja meeskonnale, kes on pannud sinna oma südame ja annavad endast igal aastal 120%, on folgist tunda õhkumas soojust, energiat, kirevust ja pühendumust, mis tekitab publikus ja esinejates erilise sünergia.”
Millal: 5.–6. augustil Kus: Intsikurmu metsapargis Põlvas Mis: Jõudsalt suvekalendri punaseks kuupäevaks tõusnud Intsikurmu festival toob ka sel aastal metsapargi murule pikutajad ja muusikanautlejad, kelle meeli aitavad seekord kosutada saksa duo Me And My Drummer, salapärane poola viisik Bokka, soome värske popsensatsioon Katéa, kohalikud Wolfredt, Ouu, Mick Pedaja, Zebra Island jpt.
Anett Kulbin (muusik) „Eesti oma Positivuseks nimetatud Intsikurmu festival on üks kõige erilisemaid suvefestivale. Esimest korda aastal 2014 festivali külastades lummas mind kõigepealt looklev ja üleni tuledes pargitee, millel kulgemist saatis puulatvu painutav helide massiiv. Mul polnud aimugi, mis mind tegelikult ees ootab. Metsapargi roheluse keskel oli palju erineva loomuga muusikat ja artiste, kes kõik kokku moodustasid hea emotsiooniga terviku. Järgmise aasta festivalile läksin juba kindla teadmisega, et need kaks muusikat täis päeva on suve tipphetked. Tol aastal oli mul au lisaks publikus olemisele ka artistina üles astuda ja nautida festivali uuest küljest. Festivalidel esinemise juures on kõige mõnusam inimeste avatus ja vastuvõtlikkus uue muusika suhtes. Kõik muremõtted, mis võisid meid linnas painata, on jäänud kuskile kaugele maha ja nüüd me oleme puude taga peidus koos oma parimate sõprade, kaasahaarava ja inspireeriva muusika ning hea toidu-joogiga. Tänavuaastasest lineup’ist ootan kõige enam Me And My Drummeri ja Bokka ülesastumist. Praegu mängibki kirjutamise taustaks Bokka esimene, omanimeline album. See meenutab oma helikeele poolest mulle üht minu lemmikut USA päritolu bändi Beach House.”
Millal: 4.–6. augustil Kus: Pähklimäel Türi vallas Järvamaal Mis: Ambient-kultuuri esifestival, mis seob omavahel kvaliteetse heli, maitsva toidu, meeldiva atmosfääri, loodusläheduse ja keskkonnasõbralikkuse ning muidugi põneva esinejate valiku. Sel aastal loovad Pähklimäel uusi atmosfäärikihte Another Fine Day, Art.E.Facts, Dogon, Extreme Chill Showcase jpt ning kuulda saab ka Valdur Mikita mõtisklusi.
Tony 1000 (koolmeister ja DJ) „Keset Eestit hästi ära peidetud kohas, metsade ja jõgede ääres seatakse augustikuus üles tipptasemel tehnika selleks, et pakkuda Heli ja Pilti. Kukemurul saad kogeda audiovisuaalset „ruumi”. Siin tahab publik keskenduda ning elamuste nimel ollakse vaiksed. Niisama mula vuliseb hiiglaslikul õuel, kus visuaalid sulavad ühte ümbritseva loodusega. Kes soovib, külastab sealsamas sauna ja jõge. Kosutuseks pakutakse lihavaba toitu ja kräpivaba jooki. Täpselt nii ongi, nagu festivali tunnuslauses lubatakse: rohkem heli, vähem muusikat.”
Millal: 12.–13. augustil Kus: Elvas Mis: Kodumaal pole just palju hiphopile pühendatud festivale, aga kui, siis korralik. Esindatud on Eesti või võib öelda, et maailma pikim räppar Reket, kõige paremini kuldhambaid ja kipsi väljakandev Beebilõust, värske, Võsult ja huumoriga grupeering 5miinust, dünaamiline duo Genka ja Paul Oja jpt.
Dr. PhilGood (DJ, Yo!Hoov, Gram-of-Fun) „Augustipäikese ja Elva mändide all toimuv EHHF on iga-aastane hiphopiarmastajate must-go, kus on võimalik näha live’is põhimõtteliselt kõiki eesti räpigrupeeringuid. Sel aastal pakub endale täiega huvi 12 EEK MONKEY – Genka ja Põhjamaade Hirmu projekt, mis sündis krooniajal ja polegi kindel, kas seda veel mujal kuulda saab. #rareshit. Siis kindlalt 5miinust – tüübid on väga usinalt stuudios istunud ja teinud träkke Paul Oja, MagnumPI, Liis Lemsalu, Reketi ja paljude teistega. Lisaks peaks Gorõ Lanal valmima päris palju uut ja cool’i materjali ning viimased kuus aastat on DJ TSR tekitanud sinna B-lava, mille põhirõhk on DJdel, kes kammivad läbi suht kõik žanrid – trap, breaks, techno, house, funk, disko. Nii et annab ka booty shake’ida, kui räpi järgi käe õõtsutamine ära väsitab. Soojad soovitused: broneerige ASAP kämping, kui telgis magamine ei istu, ja haarake kaasa ujumispüksid, kuna seal on palju idüllilisi järvekesi.”
Millal: 12.–14. augustil Kus: Suvilahtis Helsingis Mis: Muusikat, kunsti ja arutelusid segava Flow’ lineup muutub iga korraga aina võimsamaks, tuues peaaegu koju kätte William Basinski, Floating Pointsi, New Orderi, Arca, Paula Temple’i, John Talaboti ja teised, kelle teeneid ei saa alahinnata.
Sami Sharkslayer (DJ, Top Billin) „Kuidas defineerida Flow’d? Fakt on, et kui sa Flow’d ei tea, ei peaks sa seda siin üldse lugema, sest Flow on legend. Kuid minu asi pole seda soovitada, vaid rääkida, kuidas sinna sisse saada – tasuta. Gratuit. Gratis. Ledig. Frei. Kostenlos. Ilmaiseksi. Elustiili- või muusikablogi pidamine, mõne DJ tundmine või Coachella outfit’i selgaajamine sind kaugele ei vii, niisiis siin on minu top 8.
- Kõnni lihtsalt sisse. Ära kunagi alahinda enesekindluse võimeid.
- Hangi pressipääse. Kui sa ei tööta ühegi väljaande heaks, siis keda huvitab. Nüüd töötad.
- Hakka ajutiseks roadie’ks. Äge bänd? Tahad nendega tuttavaks saada? Uuri välja, kust bändid oma tehnika festarile veavad, ja tõtta neile appi.
- Müü narkootikume. Kas sul on aimu, kui paljud bändid teevad drooge või kui paljudele neid lubatakse? Kõigile.
- Müü ennast. Me oleme kõik seal olnud.
- Hakka MTÜ vabatahtlikuks. Näiteks mõne loomakaitseorganisatsiooni, sest festivalil, eriti hommikul kell 6, on palju kasse, kellel pole kodu.
- Hangi töö prügikorjajana. See on üks mu kõigi aegade lemmikuid. Kaua töötama ei pea ja annab sulle hea tunde, et oled midagi ära teinud.
- Tavaline „tunne kedagi, kes teab kedagi, kes teab kedagi, kes teab kedagi”, mis enamasti kunagi ei tööta, nii et küsi parem tasuta pileteid.”
Millal: 19.–20. augustil Kus: Ruhnu saarel Mis: Sel aastal teist korda toimuv RuhnuRahu on Eesti väikseim suvelõpufestival, mis ühendab kaheks augustilõpu päevaks muusika, teatri, filmi, arutelud, kunsti, uskumatu looduse, Ruhnu kultuuripärandi ja sõbralikud inimesed ning neid mahub sinna ainult 150! Üles astuvad Vaiko Eplik, pUULUUp, Holy Motors, Drummie jt.
Mick Pedaja (muusik, RuhnuRahu üks esinejatest) „Ruhnu saarele jõudes võttis meid vastu sõbra vend oma veneaegse kastiautoga. Tundsin, et siin on väga hea olla. See saar ise on juba suur rahu. Ööbimispaika jõudes tervitas meid sõbra venna Marteni maja koos sauna, peamaja ja kõrvalmajaga. Tänu lopsakale loodusele on end hoovi lähedale sisse seadnud ka rebased, kes käisid meil külas ja sõid näpu vahelt vorsti. Ööseks ei tasu jalanõusid välja jätta – minu lendava taldriku vedasidki nad endale ilmselt urgu. Festivalile jõudsime päev varem, et saaks sisse elada ja hängida. Järgmisel päeval sai käidud metsas mustikal ja rannas lebotatud. Õhtul oli Micucuga live ja pärast meid esines taani-soome bänd Liima, mis oli kindlasti üks minu tolle suve tipphetki. Mäletan, kui nad palusid kogu valguse kustu panna. Seadsin end pikali ja sealt avanesid kosmos, tähed. Muidugi toetas muusika kõike 100%. Lisaks saab seal nautida ka filmiinimeste kokku pandud teoseid ja palju muud, näiteks tünnisauna ja head sööki.”
Millal: 2.–3. septembril Kus: Vilniuses Mis: Muusika, arutelude, audiovisuaalsete installatsioonide ja performance’ite juurde juhatav värav urban-kultuuri austajatele ja neile, kes on pidevalt uue ja inspireeriva otsinguil. Industriaalsele pinnale on leedukad meelitanud selle aasta peaesinejateks kohale näiteks Gesaffelsteini, Daughteri, Formationi, Lola Marshi ja Kero Kero Bonito.
Jaane Tomps (ajakirjanik, muusikahuviline) „Vilniusesse armusin ma esimesest silmapilgust ning neid tundeid on tugevdanud Loftas Fest, mida julgen nimetada Baltikumi cool’imaks linnafestivaliks. Mahajäetud tehases toimuvale Loftasele on siinmail kõige lähedasemaks vasteks ehk Kultuuritolm, millele on lisatud törts Tallinn Music Weeki elemente: muusikatööstuse siseringile toimuvad vestluspaneelid, avatud on disainiturg, pop-up-galeriid, välikino ja viielt lavalt käivad läbi kohalikud indie-bändid ja räpparid, elektroonilise muusika skeene kõige nõutumad nimed ning Euroopa techno-klubide kõige kõvemad bossid. Boonusena on Loftase minilinnak ehitud erinevate valgusinstallatsioonide ja skulptuuridega (näiteks eelmisel aastal valvas festivali hiiglaslik kollaseks võõbatud Lenini pea), mille autoriteks on kohalikud kunstihinged.”
Esilehe ja tunnusfotol pildid Positivuse festivalilt 2015. Fotod: Patrik Tamm