Kas sa Rummu karjääris oled peol käinud? Või endises kaevanduses? Kui ei, siis sellel suvel saab. Kohalik ning lähiriikide festivalitanner hiilgab iga aastaga üha huvitavamate kontseptsioonide, artistide ja põnevate kohtadega, millest väike valik on nüüd teie ees.

Seto Folk
Millal: 16.–18. juuni
Kus: Värska
Kes: Leiab nii traditsioonilisi folkartiste kui ka neid, kes asetavad pärimusmuusika džässi-, roki- ja techno-võtmesse, sealhulgas Trio Mandili (GE), Magyarhang (HU), Suistamon Sähkö (FI), Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv, meisterjaan, Aparaat, pUULUUp jt.

Barbara Lehtna, etenduskunstnik ja lavastaja
„Seto Folgiga meenuvad kõigepealt kolm asja: keskmiselt mõnus rahvahulk, hästi magus koduõlu ja korralikult läbi tunnetatud programm. See esimene on minu jaoks muusikafestivalide puhul oluline, sest ma ei naudi ei küünarnukitunnet ega koos kümne tuhande inimesega üksteise peale higistamist. Seto Folk on õnneks aga muust Eestist piisavalt kaugel, et sinna ilmuvad kohale tõsised muusikaarmastajad ja metsainimesed, kes siis kolm päeva just nimelt eraldi hingata soovivad. Ka festivali kõige paremas mõttes kodukootus on see, mis mind kõigil aastatel taaskord Värskasse on viinud. See, kui ürituse korraldaja õhtul lõkke ümber karmoška välja võtab ja õige setu kirmaski käima lööb, on miski, mis ka järgmisel hommikul haigeid jalgu masseerides endiselt naeratuse näole venitab. Ka Seto Folgi muusikasse võib ära eksida ja seda isegi mitte nii esinejate pärast (olgem ausad, meil on folkareid piisavalt vähe, et tegelikult on samad esinejad igal pool), vaid seetõttu, et seda saab kuulata nii vana heinaküüni laka peal heintes lebades kui ka varahommikul järve ääres päiksetõusu nautides.”

Into the Valley
Millal: 29. juuni – 1. juuli
Kus: Rummu karjäär, Harjumaa
Kes: Elektroonilise muusika tipptegijad Dixon, Bjarki, Answer Code Request, Avalon Emerson, Nina Kraviz, Rødhåd, Hessle Audio, The Black Madonna, Honey Dijon jt.

Mark Stukis, DJ ja promootor
„Kui ma esimest korda Rummu karjääri tehismäe otsa turnisin ja avanevat vaatepilti nautisin, käis mul kohe peast läbi mõte, et siin peaks ühe korraliku techno-reivi tegema! Mõned aastad hiljem tavalisel päeval Facebooki sirvides avastasin, et rootsi festival Into the Valley, kuhu ma olen juba kaks aastat plaaninud minna, on oma 2017. aasta sündmuse ürituse teinud ja mida mu silmad näevad – asukohaks on pandud Rummu karjäär. ITV on techno ja house-muusika valdkonnas Skandinaavia ja nüüd siis ka Ida-Euroopa kõige kõvem festival. Läbi kolme päeva kestvale sündmusele sõidab kohale kari tipp-DJsid ja -produtsente – 69 nimest vähemalt 40 võiks vabalt üksi Lekkeri, Mutant Disco, AUXi või Haigla Peo peaesinejaks olla ja tagaks täismaja! ITVl astuvad üles ka mõned põrandaaluse skeene täielikud superstaarid, nagu Jeff Mills ja Ricardo Villalobos, kelle Eestisse sattumist poleks kunagi suutnud ette kujutada (arvestades nende tasusid ja meie skeene suurust), veel vähem seda, et nad kusagil Vasalemma vallas plaate keerutavad! Ennast tõestanud festival, maailmatasemel esinejad ja ulmeline asukoht – meeleolukas kogemus on garanteeritud!”

Hard Rock Laager
Millal: 30. juuni – 1. juuli
Kus: Vana-Vigala, Raplamaa
Kes: Olgu selleks death-, progressiivne, ekstreemne, tantsu- või black metal, HRLi menüüst leiab midagi iga raskema muusika austaja. Kohal on Katatonia (SWE), Asphyx (NED), Arcturus (NO), Hate (PL) ning mitmed teised välismaised ja kohalikud tegijad.

Kadri Sammel, muusik
„Iga kord kui olen Hard Rock Laagrisse sattunud, sillerdab taevas kuum kesksuvepäike, rõõmsad karvased on nahktagid juba seljast heitnud (tanksaapad soovitaks siiski jalga jätta, märgusõnadeks tolm ja varbaluude tervis) ning lavadelt müriseb vastu metalset energiat. Võrkkiiges unelemise taustamuusikat ei saa, aga sellegipoolest ei tasu festivali külastamist peljata ka neil, kelle helimenüüsse muidu raskemat kraami liiga palju ei satu, sest pakutakse korralikku, ka algajale sobilikku valikut välismaistest oma ala suurnimedest ning saab ka kohalikus skeenes oluliste tegijate seisundiülevaate. Sel aastal pritsib hingele palsamit rootsi metal’i suurnimi Katatonia ning esmakordselt on pärast suurte lavade live-artiste võimalik teha ka mõned tumeelektroonilised tantsusammud, sest kohal on peosarja Beats From The Vault esitletud eritelk, kus karmimaid biite pilluvad DJd. Atmosfääriväärtustest ei saa mainimata jätta festivaliala kõrval paiknevat tiiki ning trummikilesid saab puhkamas käia ka näiteks lähedalasuvas mõisapargis ja muudes looduskaunites kohtades.”

Sūpynės
Millal: 30. juuni – 2. juuli
Kus: Dūburio saar, Leedu
Kes: Elektroonikasõpru tõmbab Leedu metsade vahele line-up, kus seisavad kõrvuti eklektiliste žanrivalikutega silma paistvad ning digiajastu võimaluste ja minevikufragmentidega žongleerivad nimed, nagu Black Merlin, Brawther, Dalhous, INRA, KYO, Nick Klein, Shed, Solo Ansamblis jt.

Henrik Ehte, muusikasõber (Estonian Funk Embassy)
„2015. aastal, kui mina Sūpynėsile sattusin, oli toona kümnendat korda toimuv festival seatud üles Pakretuonė rahvuspargis ja kujutas endast maiuspala elektroonilise muusika entusiastile. Minimal.lt kommuuni korraldatud neljapäevane kogunemine paitas meeli maitsekusega nii kavas kui ka silmailus. Hüpnotiseerisid valgusinstallatsioonid järve vastaskaldal ja metsaradadel. Ürituse sammasteks olid lavad High, Low, More ja Less. Korraldajate sõnul kätkes viimane neist kõige enam ürituse „less is more” mõttelaadi ja pakkus ka kõige põnevamaid teekondi. Suurima kõminaga More oli Ostgut Toni leibeli techno-meeste päralt; Low’ house’i-maik mõjus kohati lihtsa naudinguna ning High tegutses väsimatute pidutsejate jaoks lõunatundideni. Suhteliselt asjatundmatuna antud skeenes tundsin end siiski tervitatuna. Leidsin end metsareivi asemel muusikaarmastajate kogunemiselt, kus egod lahustusid ja õlatunne peletas väsimuse. Audiofiilisõbralike helisüsteemidega ääristatud lavadelt võis vastavalt tundele leida endale sobiva. Ehkki Sūpynės hakkab oma pika traditsiooni tõttu väljuma hästi hoitud saladuse staatusest, arvan, et maitsepuhtust hoitakse. Usun, et see elektroonikapiknik rahuldab neid, kelle jaoks tehasereiv mõjub suvel kohatuna ja peavoolufestival igavana.”

I Land Sound
Millal: 13.–15. juuli
Kus: Illiku laid, Orissaare, Saaremaa
Kes: Eesti ööelu raskekaallaste suurkogunemine: Estonian Funk Embassy, Lekker, Haigla Pidu, Katlamaja, Mürk, Piidivabrik, Still Out, Tjuun In, TIKS jt.

Kaarel Sein, DJ ja promootor
„Eelmisel aastal õnnestus mul külastada Saaremaad rohkem kui eales varem. Põhjuseks ei olnud mitte ainult suur soov näha tuuleveskeid ning tunda kadakalõhna, vaid üks imeline kohake Orissaares Illiku laiul, millel nimeks Piidivabrik. Ma olin koheselt lummatud sellest paigast ning kohalikest muusikat armastavatest inimestest, kes on suutnud luua oma suurepärase energiaga liikumise, mida julgen nimetada meie generatsiooni näoks ning teoks. Kuna pere on kasvanud ning pole paremat aega kui nüüd ja praegu, on paslik pidada maha üks mitmepäevane koosolemine just sealsamas Orissaare alevikus. Kui I Land Soundi idee esmalt päevakorda tuli, olin kindel, et sellest saab midagi vägevat – seda kinnitas ka ennenägematult suur huvi ürituse väljakuulutamise päeval. Esindatud on kõik olulised underground elektroonilise muusika peosarjad Eestis ning selekteeritud valik välisartiste, isegi nii kaugelt, kui seda on Lõuna-Aafrika Vabariik. Kaasatud on ka külarahvas, kes kostitab pidulisi kohaliku toidu ning muu põnevaga. Minu jaoks on Saaremaa väärika Eestimaa sümboliks, on aeg näidata, et meie noored on loomingulisemad kui eales varem ja et eelistame eksisteerida ühtse üksusena ilma eelarvamusteta olenemata skeenest.”

Positivus
Millal: 14.–16. juuli
Kus: Salacgrīva, Läti
Kes: Muusikat tõelistest legendidest kuni lootustandvate uute tegijateni. Sel aastal on kohal Pixies, José González, Mew, alt-J, Kamasi Washington, Austra, Rhye ning sekka ka tuttavaid kodumaised artiste, nagu Mauno Meesit, Trad.Attack! jt.

Villem Sarapuu, muusik
„Positivus peaks mahtuma küll iga muusikasõbra külastatavate suvesündmuste nimekirja. Mis veel parem, see asub eestlastele vaid kiviviske kaugusel. Asukohaks on ideaalne mere ääres paiknev männimets, kus saab hommikutundideni võrktoolides vedeleda või päikesetõusu vaadata. Minu jaoks oli Positivus esimeseks suure mastaabiga festivaliks ja olles osalenud nii külastaja kui ka artisti rollis, võin väita, et mõlemal juhul on see olnud üheks ägedaimaks suveelamuseks. Kolmepäevane line-up pakub juba praegu muusikat igasugusele maitsele, kuigi kõiki artiste pole veel avaldatud. Mind leiaksite kindlasti hiphopi isa Grandmaster Flashi, briti indie-trio alt-J ja Cigarettes After Sexi kontsertidelt. Lisaks suurtele välismaistele nimedele on piisavalt suur ka eesti artistide hulk, keda kodumaal ühe või teise põhjuse pärast kunagi kuulama ei jõua. Positivus on väärt külastamist isegi siis, kui muusika ei huvita, sest vibe on alati äärmiselt paigas ning inimesed täis väga positiivset energiat.”

Mägede Hääl
Millal: 15. juuli
Kus: Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa
Kes: Mägede Hääle festivalil saab live-muusika doosi alternatiivsete bändide kujul Venemaalt, Soomest, Lätist ja Eestist. Esimest korda esineb metsikus idas Tommy Cash, elektrooniliste artistide eesotsas seisab Dave I.D. UKst ning lisaks talle saab reivida kuni hommikutundideni Punchi, Ajukaja ja Nikolajevi biitide saatel. Kohal on ka palju värsket kohalikku talenti, nagu Regret, Florian Wahl, Karl Martian, San Hani jt.

Helena Läks, luuletaja, kirjastaja ja hobi-DJ
„Minu vanaisa oli Kohtla kaevanduses kaevur nagu kõikide mu sealtkandi tuttavate vanaisadki, ka minu noor ema töötas 90ndate alguses kaevanduse lambikojas, ulatades maa alla suunduvatele kaevuritele pealampe. Koolieelikuna olin emal sageli tööl kaasas ning imestasin sealse õhkkonna salapära: kõrvalistel isikutel oli siis maa alla minek veel rangelt keelatud ning üleüldse tundus kogu kaevanduslinnakus olev piiratud, salastatud. Nüüdseks on kaevandusest saanud muuseum, kuid paiga avanemine ei ole kaotanud selle ajaloolist salapära. Mägede Hääle festivali line-up resoneerib sellega imehästi, andes kogejale rohkem kui lihtsalt lebo festivalielamuse. Usun, et filmiprogramm, tuhamägede techno ja rokised live’id annavad suurepäraselt edasi selle natuke segases, rohmakas ja mõistatuslikus paigas elamise, töötamise ja noor-olemise hingamist. Kindel minek, nagu öeldakse.”

Kultuuritolm
Millal: 21.–22. juuli
Kus: EKKM
Kes: Festivali kunstiprogrammis „Minu kont on võõras” astuvad üles Marko Mäetamm, Kiwa, Johnson & Johnson, Evi Pärn, Margit Lõhmus, Elina Kasesalu jt. Muusikalisi numbreid pakuvad Siberi venelaste hüpnootiline šamaanirokk Shortparis, Peterburi duo Sobranie 8 18, HUNT, Mart Avi, Florian Wahl, Holy Motors, Zebra Island, St Cheatersburg jpt. Öövööndis tolmutavad techno-sari Mürk ja Haigla Pidu. Näituse ja festivali avab etenduskunstniku Riina Maidre ettekanne „Võõrdumine ahelas”.

Anders Härm, kunstiteadlane
„Kui ma mõtlen Kultuuritolmust, meenuvad esimesena teadagi Patarei kindlus, meri ja öised suplejad tumedas vees. Aga see oli minu meelest ka esimene tõsiseltvõetav, täisvereline ja mitmepäevane vabaõhumuusikafestival Tallinnas pärast Rock Summerit. Good vibes, hipster junk, miljon muusikaskeenet ja miljon lava. Õllesummerlike vastikusvärinaid tekitavate jõledate firmatelkide, otsatu kommertsi, benji-hüpete ja karglevate maskottide asemel, mille all näib kannatavat enamik suurematest vabaõhuüritustest Eestis, on Tolmul olnud alati kunst – installatsioonid ja performance’id. Seetõttu polegi ehk midagi imestada, et see üritus nüüd lõpuks ometi EKKMis maandub. Mõte, mida on arutatud juba sellest ajast, kui Patarei käest läks, saab lõpuks ometi teoks.”

Acoussion Live
Millal: 21.–22. juuli
Kus: Küla Villa, Harjumaa
Kes: Kahekordne Grammy-võitja, bändi Snarky Puppy liige ja pianist Bill Laurance, vene indie-bänd Svidanie, prantsuse lauljatar ja multiinstrumentalist Pomme, kohalikud tegijad Rake, Mick Pedaja, IIRIS, Tintura jt.

Marie M. Vaigla, muusik
„Festivaliga Acoussion Live meenuvad ainult positiivsed emotsioonid. Alustades asukohavalikust, millega nad suudavad igal aastal publikut üllatada, ja lõpetades heade artistidega. Eelmisel aastal Acoussionile sõites sai küll paar korda ära eksitud, aga see käis nagu asja juurde, ning kui kohale jõudsime, olime väga positiivselt üllatunud kõigest sellest, mis meile vastu vaatas. Armas, hubane, võib isegi öelda, et muinasjutuline õhkkond, muusikat nautivad inimesed, lapsed ja koerad. Väikeste tehniliste viperuste tõttu nihkus meie esinemisaeg küll päris hiliseks ning pidime Levskiga ajad ära vahetama, kuid see tegi meid justkui peaesineja, mis oli omamoodi lahe. Kindlasti meie üks meeldejäävaimaid kontserte – jõe kaldal valgustatud metsatukas soojal suve hilisõhtul… Mõnus… Sel aastal kavatsen kindlasti kuulajana osa võtta.”

Viljandi folk
Millal: 27.–30. juuli
Kus: Viljandi lossimäed
Kes: Iisraeli kolme õe duo A-WA, kes annab araabiakeelsetele rahvalauludele uue elektroonilise kuue, Peruu värvikat kultuuri muusikasse punuv Bareto, varem folgi lemmikuks kujunenud vene bänd Otava Yo, keda korraldajad hellitlevalt „mürakarudeks” kutsuvad, ning lisaks külalised Serbiast, Gruusiast ja mujalt, rääkimata Eesti folkaritearmeest.

Merli Antsmaa, kultuurikorraldaja (Jazzkaar)
„Kunagi naeris üks õppejõud, et iga asi, mida me Eestis teeme, on juba festival. Nüüd ongi pärast mõningast kriisi palju uusi väikseid butiikfestivale tekkinud ja on tore näha uut publikut, kes on avatud millelegi värskele – valmis katsetama, sõitma kuhugi metsade ja soode vahele. Kuid nende kõrval on ka mõned suured, kes on suutnud alles jääda. Üks püsivaimaid on Viljandi pärimusmuusika festival, rahvakeeli Viljandi folk, mis areneb ja kasvab. Kasv ei seisne alati suuruses, vaid folgi puhul olemuses. Selle püsipublikuks on inimesed, kes tulevad iga-aastasele kokkusaamisele, naudivad uut muusikat, toiduelamusi, töö- ja muinasjututubasid, mida folgil on mõnusalt palju. Olen käinud Viljandi pärimusmuusika festivalil juba üheksa aastat ning iga kord on hea tõdeda, et atmosfäär ning kogu elamus on mõnus ja vaba. Lasen end alati programmil üllatada – lähen mõnele kontserdile, mille artisti ma ei tea, ning see annab võimaluse leida uusi lemmikuid.”

Kalana Saund
Millal: 28.–29. juuli
Kus: Paradiisirand, Kalana küla, Hiiumaa
Kes: Live’i teevad seni väljakuulutatud nimede hulgast Ratkiller, Mart Avi, Nikolajev ja San Hani ning plaadimängijatele annavad kuuma Jakob ja Nathan Tulve, Luurel Varas, Shift Tides, Cool DJ Pinball ja Haigla Peo residendid.

Lilian Hiob, kunstikoordinaator
„Hiiumaal toimuv festival on tõeline kosutav suveunelm keset mittemiskit. Eelmist aastat jäid meenutama mere ja kadakate vahelise mäenõlva otsas asuv väike kalakohvik pehmete biitide ja pop-up-kivipoega – jah, ettevõtlikud seitsmeaastased kodanikud olid otsustanud festivalist oma osa saada ning rannast kivisid korjanud, need joonistustega kaunistanud ja end äritehinguteks valmis pannud. Kivid taskus, võis mööda murunõlva sadamaküünini rullida, et ennast õhtu saabudes Endamisi Salamisi, Wick Blaze’i, Ajukaja & Andrevski ja muu eesti underground’i paremiku saatel hommikusse tantsitada. Puhkehetke sai võtta rannal oleva vana puidust paadi peal, vaadates distantsilt seda energiat täis heinaladu, kust õhkus elurõõmu ja tumedamat sorti helindeid. Alati sümpaatne Haigla punt tegi vee ääres enda pisilaval pidu ning kümme inimest lava ees liiva sees tundus täpselt paras mass. Pudru Kuuli ellukutsutud festival on, nagu nad on ka lubanud, mõeldud puhkamiseks. Sõprade ja tuttavate keskelt võib iga kell vette või metsa pageda ja keegi ei oota sinult midagi peale selle, et sul oleks hästi hea olla.”

Kukemuru Ambient
Millal: 4.–5. august
Kus: Samliku matkamaja, Pärnumaa
Kes: Kinematograafilisi helimaailmu loov Nikolas List, tantsulist maailmamuusikat, ambient’i ja chill out’i segav Banco De Gaia, Leipzigist pärit elektroonikaartist DŌMU, Delicate Features, kelle muusikat on nimetatud Venemaa Twin Peaksiks, jt.

Henri Hütt, etenduskunstnik
„Kukemuru Ambient püüdis mind oma huvisfääri alates esimesest aastast ning paaripäevane seostatud suvine äraolemine keset rahu, vaikust ja valitud helisid on laiendanud minu jaoks ambient-kultuuri võimalusi ning võimatusi. Hindan ja märkan kogu konteksti tervikuna ning olen leidnud enda jaoks alati eksootilisi välisartiste, mitte vähem ka märgilist kodumaiste salapäraste tegelaste loomingut. Festivali dramaturgiline ülesehitus on piisavalt sisutihe, kuid püsib siiski võrdlemisi rahulikul nivool. Meeldiv äratundmine, et pulss ja energiatase ei peagi tund tunnilt tõusma, vaid veidi und ning looduslikku vaikust kuulub samuti ühe festivali plaanidesse. Erinevatest komponentidest koosnev harmoonia on hoidnud ka külastajate meeleseisundi (näiliselt) ühtsena. Seda lugupidavat suhtumist etteastetesse ning ümbritsevasse on väga nauditav kõrvalt vaadata ja koos tunnetada.”

Intsikurmu
Millal: 4.–5. august
Kus: Intsikurmu metsapark, Põlva
Kes: Põlvamaale tuuakse kohale indie-maailmas kõrgeid laineid löövad artistid, nagu Cigarettes After Sex ja Liima, kanada elektroonikud nimega Holy Fuck, soome-nigeeria päritolu hiphopiprodutsent Noah Kin, inglise lauljatar Lucy Rose jt.

Emilie Toomela, filmikriitik, raadiohääl ja melomaan
„Iga-aastane palverännak Põlvasse on saanud Eesti melomaanidele nii igiomaseks, et enam ei kujutagi ette suve ilma Intsikurmu muusikafestivalita. Hellitlevalt Eesti oma Positivuseks kutsutud ürituselt leiab just õiges doosis suveilu, võrratut muusikat, loodusega ühte sulavaid vingeid visuaale, eesti disaini, käsitööõlut, maitsvat toitu ja heinapalle, mille peal pikutades suvetaevast muusika saatel tähti kokku lugeda ning tunnistada keset melu hilissuvist vaimset virgumist. Erinevalt teistest muusikafestivalidest on tunne eriti looduslähedane ja helge ning igas detailis on tunda korraldajate kirge ja pühendumist. Intsikurmu ei ole minus kunagi äratanud mõtet, et see on maailma kõige erilisem muusikaüritus. Õigupoolest on just vastupidi – see on suve kõige-kõige sundimatum kogunemine, kus kõik on täpselt nii vaba, muretu ja mõnus, nagu üks lõputu suvi keset lokkavat loodust olema peaks. Suve parimad essentsid on destilleeritud muretu tukaviske ja lõdva randmega ühte imevõrratusse nädalavahetusse, mis kestab just nii kaua, et suudad seda täiel rinnal nautida. Eriti sel aastal, mil line-up’i pikendavad islandi Low Roar, ameerika Cigarettes After Sex, eesti Doktor Normal, Els Himma, NOËP, Metsakutsu ja Erki Pärnoja: Efterglow! ♡ ♡ ♡ ♡”

Eesti Hip Hop Festival
Millal: 11.–12. august
Kus: Tartu Tervisespordikeskus Elva lähedal
Kes: Kui tahad näha kohaliku hiphopikultuuri praegust tegu ja nägu, siis leiad selle EHHFilt, kus loobivad riime ja biite Tommy Cash, reket, 5miinust, 12EEK Monkey, Arop, Seaduskuulekus jt.

Maxtract, räppar
„Tegemist on üritusega, kus olen käinud aastaid ja alati ka esinenud ehk räägin EHHFist, nagu isa räägiks oma pojast. Eesti hiphopikultuuri vaieldamatult kõige tähtsamat sündmust on nimetatud ka räpparite suvepäevadeks, kuhu tulevad kohale KÕIK. Eesti ladvik, kelder, tulevikutähed ja minevikustaarid. Kui oled antud žanri huviline või lausa fanaatik, siis on kogu siinne tekst sinu jaoks ammuilma selgemast selgem. Aga kui alles kaalud, kas ikka tasuks tulla, siis julgen sulle öelda, et jah, sa ei kahetse. Kavalad korraldajad on paigutanud suurele alale mitu telki ja see teine telk on õige magus juhul, kui sulle meeldib bassimuusika. Laupäevane päev on toonud lavale alati lisaks kas koomikud, luuletajad, mustkunstnikud, tantsijad, korvpallurid, open mic’id või kelle iganes, kes on pähe torganud. Festivali juhtkond jälgib küll väga hoolikalt, et üritust täidaks ainult kvaliteetne muusika, ja see on õnnistust väärt, aga kahjuks on kahe silma vahele jäänud toitlustus ja pole ühtegi vestlust EHHFist, kus ma suudaks seda miinust mitte mainida. Kui sa ei kavatse just terve nädalavahetuse ärkvel olla, siis soovitan panna valmis oma parim matkavarustus ja kõige jämedamad kõrvatropid ehk täpselt nagu kõikidel maailma festivalidel.”

Flow
Millal: 11.–13. august
Kus: Suvilahti, Helsingi
Kes: Flow line-up’i latt tõuseb iga aastaga üha kõrgemale, arvestades samaaegselt võimalikult suure žanriampluaaga. Seekord maanduvad Helsingis Frank Ocean, Aphex Twin, Moderat, Princess Nokia, Fatima Yamaha, Jenny Hval, Soichi Terada, Sparks, Death Grips jt.

Risto Kozer, muusikasõber
„Eelmise aasta festivalist jäi kummitama juhtlause „How Flow Can You Go?”, mis iseloomustab sündmuse ladnat õhustikku päris tabavalt. Kuigi riim on laenatud Public Enemy loost „Bring The Noise”, toimib see Flow kõrgetasemelise kommunikatsioonidisaini ja kohaspetsiifilise maastikuarhitektuuri kontekstis hästi. Ja, mis peamine, jääb meelde. Festivalide kohta liigub ikka eelarvamusi ja rahvakõlakaid à la võimatu on liikuda, pikad pissuaarijärjekorrad, sitt toit jne, kuid Flow puhul sellise väsitava negatiivse olmega õnneks suhestuma ei pidanud. Kuigi päevas külastas sündmust enam kui 25 000 muusikasõpra, ei tekkinud kordagi trügimist ega pudelikaelaefekti. Ilmselt kinnitab see jätkuvalt fakti, et soomlased oskavad avalikku ruumi ja selle eraldiseisvaid osi ühtseks ja mõnusalt dünaamiliseks alaks disainida, ilma et keegi arugi saaks. Näiteks sisaldab Flow linnak ka Soome rulatajate loodud ca 1500-ruutmeetrist orgaanilise disaini ja reljeefsete pinnavormidega betoonist rulaparki, mille visuaalset ilmet kunstnikud igal aastal kujundavad. Möödunud aastal oli Suvilahti DIY-rulapargi visuaalseks identiteediks The Beatlesite psühhedeelne „Yellow Submarine’i” maailm, mis peale rulatajate ka ülejäänud rahvast sinna istuma ja sotsialiseeruma tõmbas. Ja loomulikult üheteistkümnele lavale jagatud maailmatasemel heli- ja esinejate programm: FKA Twigs, NYKY Ensemble’i esitatud Steve Reichi rariteetsem looming, Jeff Mills, Hercules and Love Affair, Kalevi Louhivuori Quintet pluss festivali sõbralik rahvas ja järelpidude väärisprogramm klubis Kaiku ja Ääniwalli.”

Viru Folk
Millal: 11.–13. august
Kus: Käsmu, Lääne-Virumaa
Kes: Soome aasta puhul näeb seekord suuremat hulka põhjanaabrite artiste, teiste seas akordionilegendi Kimmo Pohjoneni koos tütardega, siinse publiku lemmikuks kujunenud Värttinät Karjalast, noorema põlve soome folkmuusikat esindavat Topi Sahat, Hermanni Turkkit, Whale & The Village’it jt.

Helena Tamm, kommunikatsiooniinimene
„Iidne kapteniküla Käsmu on juba iseenesest maagiline koht. Ja mis saaks olla veel parem kui nõnda looduskaunis paigas head muusikat nautida. Õnneks on mul olnud au kaks aastat järjest kogu seda ilu ja mõnu ajakirjanikuna ka üles täheldada. Vahel on kuuldud viisid käredamad, teinekord mahedamad, siis hoogsamad või täitsa rajud. Midagi on alati leidunud neile, kes tahavad kuulda suviseid klassikuid, nagu Dagö, Estonian Voices, Svjata Vatra, Kõrsikud või Curly Strings. Avastamisrõõmu pakuvad naaberriikide kollektiivid, sest igal aastal on festival pühendatud ühe Põhjamaa muusikakultuurile – tänavu 100. sünnipäeva puhul Soomele. Leidunud on ka eksootilisemaid tegelasi. Näiteks 2015. aasta festivali jääb mulle eredalt meenutama Puerto Ricost pärit Fantuzzi, kes pani päise päeva ajal 15 minutiga ilma igasuguse pingutuseta kõik lava ees kargama ja tantsima. Selliseid avastusi jagub, tuleb ainult kulgeda festivalialal ühe lava eest teise ette ja minna julgelt tundmatu nimega artiste uudistama. Lavad on ääretult omanäolised! Pealegi saab alati sujuvalt edasi liikuda, mõnest muust programmi põnevast tegevusest osa võtta või hoopis mere äärde põigata. Erinevalt mitmetest teistest suvefestaritest ei tule Viru Folgil vaikset nurgakest kaugelt otsida. Samas, kui melu kasvab üle pea, soovitan võtta ette matka läbi mustikametsa, sest teisel pool poolsaart peidavad end paradiisirannad – päriselt ka!”

Esilehe fotodel Viljandi folk 2016. Autor: Liis Reiman