Helimaastikuvõlur Taavi Tulev on avaldanud (koostöö)albumi „AB”, kus 2 x 37 minutit töötleb kõrvu Tulevi süntesaatorite ja Raidna flöödihelide koostöös loodud džässilik atmosfäär.

Improvisatsiooniliste jõududega korrastatakse loomingulisest kaosest struktuure välja. „AB” on omapärane kogemus, mille akustiline koondumine loob pingestatud keskkonna, mis iseenesest nõuab paigalolekut ja keskendumist, kuid ühtaegu mõjutab taju ringiliikumist. Ent eks aeg-ajalt ongi hea kogeda seda füüsilise ja vaimse kohaloleku nõude kokkupõrget vabastatusega, mille tingib helikeele „kulgev” laad. Eriti hästi mõjuvad selleks Raidna flöödihelide kandvus ja kõlavus, mis loovad efemeerse ja õhulise lisatasandi. Täiendavat pinget pakub ambient’like helimaastike „taustalikkus” – nõnda saab muusika muutuda loomulikuks ja ümbritsevaks, tiksudes vaikselt kognitsiooni ääremail. Kuni album otsa saab ja ootamatult leiad end kesk vaikust.

Olen vist varemgi tõdenud, et Tulevi muusika loob miskipärast alati öiselt ulmelisi, vahel isegi apokalüptilisi kujutelmi. Võimalik, et seda tekitab ikka veel elektroonilise muusika üleüldine kõlapilt. Ei oska seda kummalist nihestatust põhjendada, sest võiks ju arvata, et nüüdisaja kiirelt arenev ja kõikehõlmav tehnoloogiline üleüldisus on selle arusaama kustutanud. Neil helidel justkui ei tohiks enam märkimisväärseid ulmekonnotatsioone leiduda, need on osa igapäevakogemusest. Ent on võimalik, et seesama moodsa aja tunnetuslik ulmelisus ise põimubki helikeele sisse. Igasuguse loomingu komme kõnetada ja väljendada oma konteksti/aegruumi on teada asi.

Kuula plaati siit.